Lauri Kriisa

FOTO: Erakogu

ETV tõi 26. jaanuaril saates «Vabariigi kodanikud» vaatajate ette debati samasooliste kooselu teemal, mis on kahtlemata viimaste aastate üks tulisem ühiskondlik valupunkt. Kui teema oli kõigile osapooltele juba põhjalikult tuttav, siis saate uus suuremal määral kaasav formaat esitas väljakutseid nii väitlejatele kui ka moderaatorile, kirjutab Lauri Kriisa väitlusseltsi kolumnis.

Kuna samasooliste kooselu teemal on Eesti Väitlusseltsi esindajad võtnud sõna juba korduvalt (nt. online-väitluses Liisa Pakostaga), siis hoidun ma teemasse süvitsi minemast ja piirdun mõne tähelepanekuga sellest konkreetsest väitlusest.

Esiteks võib avaldada kiitust kõigile osalenud väitlejatele, nii pultide taga kui ka publikus. Saates sõna võtnute argumenteerituse tase oli tuntavalt kõrgem sellest, millega kooseluseaduse arutelu huvilised kahjuks juba harjunud on.

Tuues välja näiteks strawman loogikavigu vastaspoole jutus näitasid mõlema poole väitlejad, et on võimelised argumenti kriitiliselt ja sisupõhiselt hindama. Selliste vigade esiletoomise praktika viib meid loodetavasti lähemale tulevikule, kus emotsionaalselt manipuleeriv demagoogia ei ole avalikus arutelus vastuvõetav. Loogikavigade juures tasub muidugi meeles pidada, et ei piisa vaid sõna strawman mainimisest. Oluline on ka selgitada, milles konkreetne loogikaviga seisneb.

Kuigi argumenteerituse taset võis teema emotsionaalset laetust arvestades pidada pigem viisakaks, kippus sekka lipsama ka isiklikke rünnakuid. Kui väitlejad hiljem oma tegevust analüüsivad, siis leiavad nad kindlasti, et sellised libastused olid nende veenvusele pigem kahjulikud.

Pikemalt peatuksin aga saate uuel formaadil, mis tekitas esmakordsel katsetusel huvitava, aga pisut segase väitluskeskkonna.

Üldiselt tuleb tunnustada «Vabariigi kodanike» julget sammu sellisel määral külalisi kaasata. Formaadivahetuse väljendatud eesmärgiks on suurendada arvamuste mitmekesisust ning see eesmärk ka täideti. Samasooliste kooselu valupunktidest maalitud pildile lisasid kindlasti värvi erineva taustaga külaliste mõtted. Võib isegi öelda, et näiteks kooseluseaduse pooldajate leeris tulid kõige kirkamad värvid just külaliste hulgas.

Samuti oli uuel formaadil kindlasti roll selles, et väitlejad keskendusid olulisel määral vastaspoole materjalile, mitte vaid enda jutupunktidele. Debatis, kus sinu mõtted on avatud sellises mahus kriitikale, on sisuliselt võimatu säilitada relevantsust vaid paberilt mõtete lugemisega. Kuigi see tekitas kindlasti mõnevõrra ebamugavust, oli arutelu mitmekesisus ja kvaliteet seda hinda väärt.

Samas oli ka ilma väljaütlemata selge, et formaat on veel uus ja arengufaasis. Külalised kippusid üksteist saate edenedes üha rohkem üle rääkima. Lisaks kohatisele mürale vähendas see ka külaliste sõnumite kvaliteeti. Kohati kiputi ülerääkimise kartuses pigem hõikama välja lühikesi loosungeid kui seletama lahti argumente. Samuti oli mõnevõrra õigustatud Varro Vooglaiu kriitika, et pärast pikka publikumonoloogi on nn peaväitlejal keeruline pakkuda piisaval kvaliteedil vastulauseid.

Need puudujäägid ei ole aga põhimõtteliselt omased publiku kaasamisele, vaid eeldavad lihtsalt formaadiga harjumist nii kõnelejate kui ka moderaatori poolt. Olen lootusrikas, et ajapikku täidab uus formaat veel suuremat kvaliteeti kui eelmine. Kindlasti oli ajaloo kõige esimese mobiiltelefoniga tehtud telefonikõne puhul samuti rohkem probleeme, kui tolleaegsete lauatelefonidega. Ajapikku tõestas aga innovaatilisem vahend enda väärtust.

Siinkohal toon välja mõned ideed, kuidas sellist debatti korrastada:

  1. Peaväitlejatele saaks tagada teatud kaitstud aeg saate osast nii alguses kui ka lõpus. Kui kõnelejad teavad neile jagatud aja hulka, võimaldab see ka valida strateegiat ning valida selles väitluses kõige mõjusamaid argumente ja vastulauseid. Nii ei jää ka väitlejatele muljet, nagu neile oleks liiga tehtud.
  2. Külaliste sõnavõtud saaksid toimuda kas jooksva järjekorra või vähemalt eranditeta moderaatori loa alusel.
  3. Kui igale üksikule külalissõnavõtule oleks seatud ajapiirang, saaks ka külalised enda sõnumit paremini planeerida. See vähendaks ka tõenäoliselt vahelehõikumist külaliste poolt, kellel endal eelneva vahelesegamise tõttu jutt pooleli jäi.

Kokkuvõttes maaliti meile üsnagi hea pilt samasooliste teemalisest debatis Eestis, mida muutis värvikamaks Vabariigi kodanike uus formaat. Kuigi see kujunes väljakutseks kõigile osapooltele, on muudatus lootustandev. Samasooliste kooselu taolise emotsionaalse teema arutamine ongi keeruline ja võib minna segaseks. Osalised võivad võtta väiteid isiklikult. Need pinged on sellises teemas vältimatud. Vabariigi kodanikud tegi olulise sammu suunas, et vastuolulises teemas saaks erinevaid seisukohti välja tuua senisest veelgi mitmekesisemalt. Selline arutelu võimaldab loodetavasti lõpuks jõuda kompromissini või vähemalt aitab mõista inimestel tehtavate otsuste tagamaid. Soovin Vabariigi kodanikele arutelude arendamisel edu.