Euro tuleku võimalikkusest

Eurod. Foto: SCANPIX

Eesti ühistegelise liidu esindaja Paul Tammert pakub välja võimaluse, kuidas ühistute tegevuse laiendamine võiks Eestil aidata eurole üle minna.

Eesti ärimehed unistavad üleminekust eurole, kuid poliitikud lükkavad seda tähtaega üha edasi. Kodanike arvamused lahknevad. Tegelikult peaks aga küsima, kas see üleminek on üldse võimalik?

Ülemineku eeldused

Eurole ülemineku eelduseks on seatud hulk tingimusi, kuid Eesti täidab need mängeldes. Ainsaks probleemiks, mille täitmisega on Eestil tõsiseid probleeme, on inflatsioon.

Maastrichti kriteeriumid määravad, et inflatsioonimäär riigis peab olema madalam kui euroliidu kolme kõige madalama inflatsiooniga riigi inflatsioonimäär keskmiselt, pluss 1,5 protsenti.

Kuna viimane oli kuni naftahindade tõusuni ligi 1,6 protsenti, siis ei või Eestis inflatsioonimäär ületada 3,1 protsenti.

Esialgne prognoos Eesti selle aasta inflatsioonile, mis erakorralise kriisiaasta tõttu oli tavapärasest palju madalam, lubas 3,7-protsendilist hinnatõusu ning erinevalt majanduskasvust ei näita see vähenemistendentsi.

See aga tähendab, et isegi kriisiolukorras ei suuda me täita nimetatud Maastrichti nõuet.

Tõsi, alanud naftahindade tõusust tingitud hindade tõus korrigeerib olukorda, kuid ka see ei muuda meie elukalliduse indeksit suhtes nimetatud riikidesse paremaks - ennemast vastupidi.

Probleemi põhjused

Inflatsioon tähendab raha väärtuse vähenemist või teistpidi öeldes - kaupade ja teenuste hindade tõusu.

Siinkohal võiks küsida, miks hinnad tõusevad. Ametlikuks esitatavaks põhjuseks on sisendite kallinemine, st ettevõtte tootmistegevuseks vajalike toorainete ja teenuste hindade tõus. Harvemini viidatakse ka palgatõusule. Viisakas ei ole aga rääkida kasuminõudest johtuvast nn lisandväärtuse osa kasvust.

Probleem on selles, et olemuslikult ühendab äriühing kapitali ja selle tegevuse eesmärgiks on suurendada kapitali omanike valduses oleva vara suurust.

Kuigi tavaliselt rõhutatakse äriühingute rolli tarbijate vajaduste rahuldajana, on Eestis ärimaastikul muutunud valitsevaks kõikehõlmav kasumi maksimeerimise taotlus. Nii võib väita vähemalt tänasel turul valitsevate ettevõtete kohta.

Kui aga ettevõtted taotlevad maksimaalset kasumit, siis tähendab see paratamatult hindade tõusu.

Teoreetiliselt peaks hindu kontrolli all hoidma turumajanduslik konkurents, kuid kui ettevõtteid ühendab kasumiiha, siis kaotab ka turukonkurents oma jõu ning ettevõtted leiavad alati vastastikku kasuliku lahendi.

Kas siis teisiti on ka võimalik

Nüüd võiks küsida, et kuidas on ikkagi võimalik, et ühtedes riikides on inflatsioon jätkuvalt kõrge ja teistes jätkuvalt madal? Ühest vastust sellele küsimusele ei ole, kuid üheks oluliseks teguriks, mis seda mõjutab - kui mitte ei määra - on riigi majandusmudel.

Kui vaadata, millistes Euroopa riikides tõusevad hinnad kõige aeglasemalt, siis leiame sellest nimekirjast kõik Põhjala riigid, Madalmaad, Saksamaa, Austria ja Šveitsi.

Kui me analüüsiksime, millistes riikides on kõige suurem osakaal majanduses ühistu vormis tegutsevatel ettevõtetel, siis avastame, et need on samad, juba eelpool loetletud riigid. Kas see kokkulangevus on juhuslik?

Inflatsioonimäära erinevuse põhjust tuleb otsida ühistulise ettevõtte teistsugusest tegevusloogikast.

Ühistu kui ettevõtte eesmärgiks on ühiselt, koordineeritult osta sisse vajalikke kaupu või müüa läbi ühe isiku paljude üksikisikute toodangut, teenuseid vms.

Mastaabiefektist tulenevalt muutub tegevus efektiivsemaks, see tähendab odavamaks. Kaupade ja teenuste ühine hulgi-sisseost tagab nende madala hinna ja ühine väljamüük tagab tootjale parema positsiooni turul.

Ühistu on samasugune üksikisiku huve teeniv ettevõtluse vorm, nagu seda on äriühing, kuid erinevalt äriühingust on ühistu eesmärgiks sääst hindade alandamise läbi. Ja see takistab hindade kasvu, seega ka inflatsiooni.

Ühesõnaga - ühistu liikme kasu ei teki aga mitte suuremast tulust, mida jagatakse dividendide vormis, vaid väiksematest kuludest, mis tekib säästu vormis.

Kahjuks ei ole ühistegeliku ettevõtlusvormi olulisust majanduse stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse tagamisel suutnud mõista ei Eesti seaduseloojad, poliitikud ega majandusteadlased.

Seetõttu võib julgelt väita, et kui Eesti Jätkab oma senise äriühingukeskse majandusmudeliga, siis jääbki euro meile unistuseks silmapiiril.