/nginx/o/2016/10/19/5973107t1h7349.jpg)
/nginx/o/2016/01/29/4916069t1hdb59.jpg)
Tähtsaid koostööprojekte oli kombeks 1990. aastatel pidulikult avada Tallinna raekojas. 30. jaanuaril 1996 avati seal Eesti ja Venemaa ühistööna valminud riikidevaheline optiline sidekaabel.
Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas Eestist sai sidetransiidimaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohale saabus Venemaa delegatsioon, mida juhtisid Vene Föderatsiooni sideministri esimene asetäitja Aleksandr Krupnov ja Rostelekomi asedirektor Roman Kreinin. Raekojas olid ka Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Trofimov, Eesti Vabariigi teede- ja sideminister Kalev Kukk, ASi Eesti Telefon peadirektor Guy Sundqvist, tehnikadirektor Jaak Ulman jt ametimehi.
Tseremoonial vahetasid ministrid omavahel rahvuslike lipuvärvidega kaunistatud fiiberoptilisekaabli juppe ning 330 km pikkune sidekaabel Tallinna ja Peterburi vahel võis tööd alustada. Uuest 12-kiulisest kaablist võeti esimeses etapis kasutusele üks kiupaar, millest piisas riikide vahel 30 000 telefonikõne pidamiseks samal ajal. Eesti Telefon paigaldas ligi 40 miljonit krooni maksma läinud kiudkaabli Tallinnast Narvani ning Rostelekom selle projekti raames Narvast Kingissepani. Sinna oli Peterburist optiline kaabel jõudnud juba 1993, kui rajati merekaabel Peterburi ja Kopenhaageni vahel.
Uus sideliin oli suur samm kahe riigi sidetransiidialases koostöös. Kiire ja kvaliteetsem side andis uued võimalused suurema mahuga digitaalsete lahenduste kasutamiseks riikidevahelises infovahetuses.
Kõned Venemaale moodustasid Eesti rahvusvahelistest kõnedest kuni 27 protsenti ning oodati selle mahu kasvu. Senini oli Eestil optilise kaabliga ühendus Soome ja Rootsiga, Venemaa järel lisandus parem ühendus ka Lätiga. Samal ajal parandas Venemaa oma sideliine maa kaugemate punktide ja Moskvaga, mis avas Eestile võimalusi Kaug-Ida ja Lähis-Idaga kvaliteetsema ühenduse saamiseks.
Teede- ja sideminister Kalev Kukk tõdes sel päeval raekojas: «See on hindamatu eeldus kahe naaberriigi vaheliste sidemete tihendamiseks kõigis eluvaldkondades... Naabriga võib saada läbi hästi ja halvemini, kuid tema olemasolu ei saa maha vaikida. Naabritevaheline suhtlemine on enesestmõistetav.»
Eestist sai sidetransiidimaa Venemaa ja Euroopa vahel. See oli ka majanduslikult meile kasulik.