Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Valner Valme: digijõuluvana tulekul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Valner Valme.
Valner Valme. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Lõpuks ometi läksid ka biitlid iTunesi, õhkab dig­ita­almaailmahuviline, kelle kodus pole ruumi kolmeteistkümnele biitlite albumile. Nelikümmend aastat pärast laialiminekut maailma suurimaks bändiks jäänud The Beatlesi plaate müüakse juba üle nädala ka elektrooniliselt.

Nii et kui on huvi raha välja käia, saamata vastu midagi peale heli, siis Apple andis järele. On siis vaja esemeid, kui meil on esemete ese, kõigi asjade kuningas arvuti?

Juba kümme aastat räägitakse CD- (ja vinüül-) plaatide taandumisest mp3 ees. Pärisplaatide müük on vähenenud, eelkõige viimase paari aastaga, aga millisel elualal nad viimase paari aastaga vähenenud poleks. Plaadid, nagu ka raamatud, DVDd, nagu ka «päris»-suhtlus Facebooki asemel siiski veel täiesti kadunud pole. Kõige selle muutumine luksuseks on võimalik.

Seni aga antakse kõik muusikaalbumid välja ka CDdel ja suur osa vinüülidel, ehkki ka digitaalselt. Ühes maailma levinumas popmuusikaajakirjas Q on plaadiarvustuste rubriigis viimasel ajal iga albumiretsensiooni juures lausa tähistatud, mis kujul teos ilmus, ning enamasti on kirjas kõik kolm jaotust: laserplaat, digitaalreliis ning vinüül, kaks esimest kindlasti.

Ainult internetis levivad peamiselt väiksemale kuulajaskonnale mõeldud või mitte jääva väärtusega heliteosed, nii sättis ameerika muusik Beck hiljuti iga nädal oma saidile tasuta uue kaveriplaadi või pani Atlas Sound äsja üles kõik oma demod – kas neil pärisplaadile asja olekski, nende kuulamine on pigem fännide ühekordne erutus.

Kui välja antakse, järelikult on kellelegi neid füüsilisi plaate ka vaja. Neile, kes ajavad taga mingit müstilist kaasaegsust (nagu meil seda ümberringi veel vähe oleks, ka see komm on muide kirjutatud arvutis, mitte tindiga), ma ütleks: moodsaks ei tee helikandja, vaid kuulatav heli.

Me võime mp3-mängijast kuulata lorilaule, samas kui Ultima Thule või Kanye West plaadimasinas on ikkagi huvitavam elamus – rääkimata kvaliteedivahest plaadimängija kasuks.

Nii et mõned meist ootavad jõuluvanalt siiski paari CD-plaati, mitte e-kirja, kuhu on pisike link lisatud. Või mida arvaksid lapsed, kui näitaksime neile ekraanilt lähenevat, ent mitte päris, vaid peaaegu kohale jõudvat jõuluvana ja seejärel, salmi eest, vahva uue kaisukaru pilti?

Digitaalne elu on tore küll, aga ega siis ainult see... Lõppude lõpuks ei saaginud inimkond endal jalgu alt, kui auto juba kord leiutatud.

Tagasi üles