Jelena Skulskaja veste: elu pikk, kunst põgus

Jelena Skulskaja. Foto: Mihkel Maripuu

«Kui ma Santa Croce kirikust väljusin, peksles mu süda, elujõud tundus olevat mind maha jätnud, ma sammusin ja kartsin pikali kukkuda… Ma nägin kunstišedöövreid, mis olid sündinud sellise kire energias, pärast mida muutub kõik mõttetuks, pisikeseks, piiratuks…» Nii kirjeldas Stendhal oma muljeid Firenze Santa Croce kirikust ja hiljem hakati sellist seisundit nimetama Stendhali sündroomiks – ajutiseks vaimuhäireks, mis tekib suurte kunstiteoste põhjustatud vapustusest.

Ent jumaluke, kui palju šedöövreid võis Stendhal näha Pariisis – aga kunagi varem polnud see tema südamele sellist mõju avaldanud. Ma usun, et asi seisab selles, et nüüd nägi ta esimest korda, kuidas näeb välja surematus.