Valitsus andis Eesti Energiale möödunud nädalal õiguse puidupõletamiseks Narva elektrijaamades, mis suurendaks oluliselt nõudlust madala kvaliteediga puidu järele. Sel teemal väitlesid Postimehe stuudios majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Timo Tatar ja kaugkütte ja jõujaamade ühenduse esimees Andres Veske.
PÄEVAINTERVJUU: Kas puidupõletamine toob jälle soojahinna tõusu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Valitsuskabinet võttis vastu põhimõttelise otsuse, et Eesti taastuvenergia tootjatele tuleks tagada võrdsed võimalused osalemaks üle-Euroopalisel taastuvenergia turul. Me ei soovi ühegi taastuvenergia tootja võimalusi turul osalemiseks piirata,» arvas Tatar ning lisas, et see ei tähenda kindlasti, et üleöö hakataks Narva elektrijaamades puitu põletama. Tema sõnul ei piiraks riik seejuures ka eksporti, ent seda, kas puitu üldse põletama hakatakse, olevat siiski vara rääkida.
«Valitsus sai seda otsust tehes suurepäraselt aru, mis on selle mõju puiduturule. Kui Narva elektrijaamades tõepoolest hakatakse puitu põletama, peab sellele eelnema puiduturu mõjude analüüs ja selle tehingu potentsiaalne mõju soojaturule,» lisas Tatar.
«Soojusettevõtjad on eelkõige ärevad sellepärast, et mäletatakse selgesti sündmusi, mis toimusid 2011. ja 2012. aastal. Halupuude ja küttepuidu hinnad Ida-Virumaal tõusid tol ajal kuni 40 protsenti, mujal Eestis umbes 15 protsenti. Nendes kaugkütte piirkondades, kus kasutati põhilise kütusena hakkepuitu, tõusid soojuse hinnad tarbijatele umbkaudu 10 protsenti,» sõnas Veske ning lisas, et eelkõige viimane asjaolu teebki soojatootjaid murelikuks.
Tatar toonitas, et viimase 10 aasta jooksul pole metsanduses saavutatud lubatud raiemahtusid: «Igal aastal me raiume vähem metsa, kui siia juurde kasvab. Meil on igal aastal akumuleerunud metsadesse puitu, millel ei ole kasutust. Rääkida, et meil on puidu kui ressursi puudus, mis hakkab turuhinda mõjutama on vaataja eksiteele juhatamine.»
Tatar ja Veske jäid erimeelele koostootmisjaamade rajamise potentsiaali osas. «Kui oleks tahtmist ja soovi, siis koostootmispotentsiaali on Eestis väga mitmes kohas,» sõnas Veske.
«Olen väga mitmete koostootmisjaamade arendamise juures olnud ja mitmeid projekte läbi arvutanud ning ma väidan, et majanduslikult mõistlik koostootmispotentsiaal on suuresti kasutusele võetud,» leidis Tatar.
Vaata päevaintervjuud, et kuulda ka teisi argumente puidu põletamise poolt ja vastu!