Kätlin Konstabel

FOTO: Erakogu

Psühholoog Kätlin Konstabel kirjutab oma arvamusloos sellest, mida teha, kui keegi üritab jõuga tuua võõrale karnevalile oma reegleid. Kas sellistest külalistest tuleks vabaneda?

Tellijale Tellijale

Itaalia peaminister otsustas Iraani riigipea külaskäigu puhul – mis toovat kaasa kasulikke äritehinguid –Kapitooliumi muuseumi paljad skulptuurid kinni katta. Kölnis õpetatakse võõramaalastele buklettide abil, et avalikult urineerida ei tohi ning et karnevalimusi ja kerget veinist olekut ei tohi tõlgendada kutsena kiirelt seksima asuda. Kölnis korraldatakse selleks ajaks naiste turvalisuse kaitseks paremat valgustust ja spetsiaalselt naistele mõeldud turvatsoone, kus igaks juhuks saab suhelda ka sotsiaaltöötajaga. Need on lühikese aja jooksul laekunud uudised, mis annavad häirival moel aimu sellest, et lääne kultuurile omane on sattunud küsimärgi alla.

Möödunud aastal kirjutasin, et võimalus teha nalja religioossetel teemadel on Euroopa demokraatia oluline osa. Karneval on võimalus reeglitega mängida, mingis aja- või ruumitsoonis kehtestada kõigile teadaolevalt ja kokkulepitult tavapärasele vastasmärgilised normid, ja seejuures mitte karta. Karnevali ajaks turvatsoonide loomine, hoiatuste ja sotsiaaltöötajate jagamine on karnevaliloogika mõttes absurdne – sest eeldab, et karnevali ajal võib juhtuda ootamatut halba ja tuleb karta.