/nginx/o/2016/01/17/4882201t1h7196.jpg)
Riigikogus on hilissügisest alates kirgi kütnud kooseluseaduse rakendamise seaduse menetlemine. Tegemist on väga tundliku eelnõuga. Seetõttu on paslik anda ülevaade, kuidas on komisjon selles küsimuses talitanud, kirjutab riigikogu õiguskomisjoni liige Külliki Kübarsepp (Vabaerakond).
Teema kuumenemine ilmnes esimesel sügishooaja komisjoni koosolekul. Ootamatult oli komisjoni liikmete hulgas tehtud muudatus. Kuna Reformierakond on kooseluseaduse küsimuses lõhki, siis skeptiline Igor Gräzin vahetati välja fanaatikuna tegutseva Valdo Randpere vastu.
Rakendussätete ligi 50-leheküljeline pakk veel pikema seletuskirjaga anti üle oktoobri teisel poolel. Kooseluseaduse jõustumiseni oli jäänud napilt üle kahe kuu. Kuni selle ajani õiguskomisjonis sisulist tööd ei toimunud. Järeldus 2: eelnõu esitatigi teadlikult viimasel hetkel, et keegi ei saaks sisulisi arutelusid pidama hakata. Teati ju ette, et jõuluvaheaeg on pikk ning ajaline surve peaks ka oponentide suu kinni panema.
Kuu aega hiljem, 25. novembril toimus riigikogu istung, kus rakendusseadus pidi läbima esimese lugemise. Kuna eelmise päeva päevakord oli veel pooleli, tekkis suur paanika. Õiguskomisjon oli pikalt ette valmistanud visiiti Saksamaale, et sealse komisjoniga pagulasteemal kohtuda.
Koalitsioonisaadikud, nähes olulise hääletuse edasilükkumist, muutsid vaikselt paar päeva varem lennupiletite aegu. Opositsiooni, aga ka IRLi, hoiti teadmatuses. See tekitas ka neis soovi kindluse mõttes muuta lennupiletite aegu. Kuna vastava otsuse teeb riigikogu juhatus, siis sotsist parlamendi esimees Eiki Nestor hoidis teadlikult eemale. Järeldus 3: ühed saadikud on parlamendi juhtkonna poolt «võrdsemalt» koheldud kui teised.
Nibin-nabin, kuid hääletus toimus enne lennuki väljumist ja kõik said oma hääled anda. Ühe häälega otsustati see, et rakendusseadus läbib esimese lugemise.
Päev enne rakendussätete esimest lugemist esitas Vabaerakond paarkonnaseaduse eelnõu, et leida alternatiivlahendus rakendussätete kitsaskohtadele. Kõige suurem probleem on see, et abielu institutsioon võrdsustatakse samasooliste ja erisooliste kooseluga. See pole meie meelest õige. Kui nii tehakse, siis selleks eelnevalt analüüsida ning arutada, mida see muudatus ühiskonnas laiemalt tähendab. Miks kattub kooselu regulatsioon 99 protsenti abielu mõistega, kui algul kinnitasid kooseluseaduse esitajad, et samasooliste abielu seadustamiseks pole ühiskond valmis?
8. detsembril kell 17 oli muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Komisjon veetis mõnusalt aega justiitsministriga, peale seda oli istung. Kell oli 16 kandis. Vabaerakond oli töö teinud usinalt ning oma 82 ettepanekut edastanud juba kell 15:30. Üllatuslikult teatas komisjoni esimees Heljo Pikhof, et nüüd kohe hakkame Vabaerakonna ettepanekuid arutama.
Silmad olid kõigil suured – kas tõesti on riigikogus praktika, kus enne, kui muudatusettepanekute tähtaeg on kukkunud, hakatakse menetlema neid, mis on enne tähtaega esitatud. Seda on juba seetõttu raske teha, et komisjoni liikmetele pole antud aega materjalidega tutvumiseks. Pole ka võimalik kokku leppida esitajate poolse esindajaga, kellel on õigus tulla ettepanekuid kaitsma.
Selline ähvardav katse oli külm šokk ka neile, kel on riigikogu töö kogemust rohkemgi kui kaks viimast koosseisu.
Kaks päeva hiljem alustati Vabaerakonna (82) ja EKRE (260) ettepanekute aruteluga. Küsimustele, millal on plaanis riigikogu saali viia rakendussätete II lugemine, vastust ei saanud. Käis pidev ähvardamine, et komisjonil seisavad tuleval nädalal ees ööistungid ning jõulude ajal kutsutakse kokku riigikogu erakorraline istung. Öeldi, et muidu saab Eesti riik Euroopa Komisjonilt trahve. Meedia vahendusel saime pärast koosolekuid teada, et II lugemine tuleb siiski jaanuaris.
Vabaerakonna fraktsiooni liikmed esitasid muudatusettepanekud, mis olid ühesuguse struktuuriga. Igaüks neist kujutas endast ühe kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu paragrahvi eelnõust väljajätmist. Ükski meie ettepanek ei ole esitatud obstruktsioonilise eesmärgiga. Küll aga saab meie väljajätmise ettepanekud jagada eri rühmadesse.
I rühm muudatusi on selliseid, kus mingit kehtivat seadust pärast sõna «abielu» või «abikaasa» tahetakse täiendada sõnadega «ja registreeritud kooselu» või «ja registreeritud elukaaslane». Nagu öeldud, nii kooseluseaduse eelnõu esitamisel, menetlemisel kui vastuvõtmisel kinnitati Eesti avalikkusele, et «samasooliste abielu» ei kavandata. Paraku kinnitas eelnõu nüüd risti vastupidist.
I A rühm. Eespool kirjeldatud eelnõu algatajate ettepanekutest üks osa on veel ka selliseid, kus niisuguste «täiendamiste» sisuline tähendus on selles, et kellelgi «registreeritud elukaaslasel» tekib erinevatel tingimustel õigus saada rahasummasid maksumaksja taskust.
Arvame, et need küsimused tuleb otsustada eraldi. Kuna kõik niisugused küsimused on peamiselt sotsiaal- ja rahanduskomisjoni teemavaldkondades, siis tuleb vastavaid probleeme menetleda ka nendes komisjonides.
II rühm on sellised, kus kehtivaid seadusi ei üritata täiendada väljendite lisamisega, vaid kavandatakse seaduste põhjalikumat muutmist, mis kas selgelt väljub käsitletava «rakendamise» piiridest või omab tagajärgi väljaspool kooseluseaduse teemavaldkonda. Hea menetluse tava kohaselt peaks neist peaaegu igaühte menetlema eraldi ja eriti tahame rõhutada seda, et niisuguseid muudatusi peavad menetlema need Riigikogu komisjonid, mille teemavaldkonda need kuuluvad.
Kui Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas selgitusi jagas, oli õhkkond arusaav. Meeleolu muutus tunduvalt, kui asuti EKRE ettepanekuid ühe kaupa arutama. Kuna ettepanekuid oli väga palju, siis menetleti neid vähemalt kolmel komisjoni istungil.
Ähvarduste jada jätkus 15. detsembri istungil. Räägiti komisjoni ööistungi läbiviimisest või siis iga hetk muudatuste hääletusele panemisest. Märkigem, et hea tava kohaselt alustatakse hääletamist siis, kui kõik komisjoni liikmed on füüsiliselt kohal. Pole eriti sõbralik hääletamist alustada siis, kui keegi on ühel või teisel põhjusel korraks ruumist lahkunud. Seda prooviti läbi viia ka 15. detsembri koosolekul, mis päädis mõistukõnedega. Ootamatult lõpetati istung poole kuue paiku õhtul ja sooviti kõigile häid pühi.
Selleks ajaks oli Vabaerakond saanud sotside fraktsiooni esimehega kokkuleppele, et enne muudatuste hääletamist õiguskomisjonis arutame kahepoolselt kogu kooseluseaduse ja paarkonnaseaduse problemaatikat sisuliselt. Sain aru, et temalegi käis komisjonis toimuv üle mõistuse.
Kui muudatusettepanekud saavad komisjonis vähemalt 2 poolthäält, siis saab neid ka riigikogu saalis hääletada. Ning soovi korral kuni 10-minutilisi vaheaegu võtta. Sellega on võimalik esile kutsuda halvamaigulisi ööistungeid (nn obstruktsiooni).
Vabaerakond kindlasti ei soovi obstruktsioonis osaleda. Soovime leida sisulisi lahendusi, et õigusloomes valitseks selgus. Selleks alustati läbirääkimisi sotside ja IRLi esindajatega. Ka Keskerakond ja Reformierakond olid huvitatud aasta alguses teemaga ühiselt edasi minemisest. Sotsid ja IRL olid teema arutelus esialgu kõige avatumad.
Tuli uus aasta. Vabaerakonna fraktsioon kogunes valmidusega sisulisi läbirääkimisi pidada. Üllatuslikult asus õiguskomisjoni esimees 12. jaanuaril kiirustades Vabaerakonna ja EKRE muudatusi hääletusele panema. Üllatus seisnes selles, et nii sotsid, Reformierakond kui ka teised teadsid täpselt, et toetan muudatusettepanekuid vastavalt läbirääkimiste tulemusi arvestades. Selle istungiga oli selge signaal antud – me ei soovi teiega mingeid mõistlikke lahendusi leida. Toetasin neid ettepanekuid, mis kattusid Vabaerakonna ideega.
Õiguskomisjon pole tööd eelnõuga lõpetanud. Komisjoni esimees keeldub korduvalt sotside ja Yoko Alenderi muudatusettepanekuid hääletusele panemast. 26. jaanuar läheneb. Enam pole võimalik esitada riigikogu liikmetele kodu- ja töökorraseadusele vastava aja jooksul eelnõu uut teksti, seletuskirja ja muudatusettepanekuid.
Riigikogu juhatus otsustas eelnõu siiski saali saata, kusjuures osal juhatuse liikmetest puudus info, et komisjon jäi tööga jänni. Mis on põhjus? Väidetavalt sõltub selle eelnõu menetlemisest Euroopa Kontrollikoja liikme nimetamine. Komisjoni juht, kes varem keeldus sisulistest kõnelustest menetletava seaduse osas, ei lähe edasi, sest koalitsioonil puudub kokkulepe hoopis teises küsimuses.
Avastame ka väärotsused komisjoni protokollides. Oleme hämmingus – kuhu oleme jõudnud? Palume 21. jaanuaril korrektset hääletust, et langetada lõplik otsus, kas kooseluseaduse rakendusseaduse teine lugemine lõpetada (samal ajal jääb õhku küsimus, kuidas saab otsust langetada, kui keeldutakse kõiki muudatusettepanekuid esmalt läbi hääletamast). Hääled jagunevad 5 poolt ja 5 vastu. Loe: õiguskomisjon ei toeta eelnõu teise lugemise lõpetamist.
Kogu just alanud nädala osas valitseb suur teadmatus. Tean vaid seda, et vabadus on ka vastutus. Ühiskonna kitsaskohti ei saa lahendada võimu- ja jõupositsioonilt. Demokraatlikke väärtusi ja inimeste õigusi ei saa lahendada demokraatia reegleid eirates. Alternatiivse lahenduse pakkujat ehk Vabaerakonda on alatu igal võimalusel sildistada ja rünnata, nagu Heljo Pikhof seda teeb.
Vaatamata kõigele ei ole ka praegu hilja. Rakendusaktidele saab lahenduse leida teisiti. Kooseluseaduse ja paarkonnaseaduse lähenemisi on võimalik ühitada. Küsimus on eeskätt selles, millise tee sõnades sallivuse eest väljas olevad saadikud valivad – kas koostöö või konfrontatsiooni.
Vabaerakond ei eita vajadust samasooliste paaride kooselu reguleerida. Jüri Adamsi näol on meil olemas õigusvaldkonna tippasjatundja, Eesti põhiseaduse alusteksti autor. Me ootame sisulist arutelu ja vastutustundlikku õigusloomet. Aga komisjonis vaatab vastu kummitemplimentaliteet. Kasutatakse Eesti tulevikule tõeliselt ohtlikku sõiduvahendit, millel puuduvad rool ja pidurid (tagasikäigust rääkimata), mis lihtsalt sõidab kõigest üle.
/nginx/o/2016/12/28/6209897t1haed2.jpg)