Tarmo Pikner

FOTO: Erakogu

Araabia kevade mõrud viljad nopiti Pariisi sügises ja eurooplaste jõulurahu saabus Araabia talvega, mis kulmineerus Kölni katedraali esisel platsil käperdamiskampaaniaga, kirjutab arvamusportaali kolumnist Tarmo Pikner.

Araabia kevadest sai eurooplaste Araabia talv

Vaid viis aastat tagasi juubeldas edumeelne maailm Araabia kevade revolutsioonilisi sündmusi tervitades. Paljud poliitikavaatlejad pidasid hinge kinni – kas tõesti on seekord naiivsetel poliitikutel õigus, et Araabia maades on demokraatia võidukäik võimalik. No ei olnud ka nüüd. Järg on käest läinud, mitmes Egiptuse president seal järjest on surma mõistetud.

Vähe sellest, et demokraatia pungad ei olnud võimelised puhkema Araabia maailmas, rünnati demokraatiat seal, kus ta on ammu kohandunud, õigemini seal, kus ta sündinud – Euroopas. Araabia kevade mõrud viljad nopiti läinud sügisel Pariisis. Langenuid oli küll vähem (130 tapetut) kui aastaid tagasi Vahemere lõunakallastel, kuid nii jõhker kallaletung demokraatia hällile muutis maailma.

Enneolematu Araabia talv tabas üksteise järel Euroopa linnu, tipnedes Kölni katedraali esisel platsil käperdamiskampaaniaga uusaastaööl. Põhja-Aafrika ja araabia päritolu meeste kohalike naiste ahistamised ja seksuaalrünnakud (seni 766 kaebust) jahmatasid nii poliitikuid-riigijuhte kui ka ametnikke ja paljud neist pole siiani taibanud, mis õieti toimus.

Kölni raudteejaama juures asuv plats, kus aastavahetusel leidis aset massiahistamine. Foto: Scanpix

FOTO: Martin Meissner/AP

Vaid semiootikud mõistsid, et tegemist oli islamimaailmas levinud mängulise toiminguga taharrush gamea ehk kollektiivse «saakloomade» ahistamisega, mida oli nähtud ka Kairo Tahriri väljakul Araabia kevade aegu. Tol ajal ei osanud kristlik maailm sellisele veidrale nähtusele tähelepanu osutada, kuid nüüd läks «naistejaht» lahti meie oma koduõuel.

Seepeale tuli Rootsi politsei mäluaugust välja, andes teada, et samalaadne intsident oli juhtunud ka paar aastat tagasi Stockholmi noortefestivalil. Linnavõimude reageeriv otsus ei üllatanud – sellised massiüritused jäävad kuningriigis edaspidi ära kui noortele rootslannadele ohtlikud. Teine variant olnuks kuulutada ahistamismängud lõppenuks, kuid tegu on Rootsi politsei võimetusega. Avalikult on deklareeritud, et Rootsil pole võimekust riigist välja saata üle 14 000 pagulase, kes ei väärinud asüüli ja need on nüüd põranda alla kadunud.

Kultuuride kokkupõrge

Paralüseeritud Saksamaa politsei tegemata tööd ahistamisrünnakute tõrjumisel on asunud korvama kodanikuaktivistid. Kölni kunstiajaloolane Schock-Werner (kui sobiv nimi!) tegi kindlaks, et kõigepealt ründasid Araabia päritolu mehed ilutulestiku rakettidega Kölni katedraali ja seejärel mindi naistele kallale (Frankfurter Allgemeine Zeitung 13.01.16). Niisiis tuld anti kristliku religiooni või kui soovite – lääneliku kultuuri pihta. Esialgu õnneks ilutulestikurakettidega.

Selles raketivalguses paistab pagulaskriis juba teises dimensioonis olevat. Käsi sirutub instinktiivselt riiulil tolmuma kippunud Huntingtoni «Tsivilisatsioonide kokkupõrge» järele. Euroopa on surmaohus, mitte ainult Schengeni viisaruum, sõnas äsja Prantsusmaa peaminister Vals.

Sealjuures eriolukorda Prantsusmaal ei lõpetata enne, kui nn Islamiriik on purustatud ja selle hävingut lubas president Hollande kohe Pariisi tapatalgute järel. Obama nii optimistlik pole – lubas ISISt aasta lõpuks oluliselt nõrgendada. Kaldun arvama, et pelgalt tahtejõust ei piisa. Aitaks füüsiline jõud, kuid varem kõrvetada saanud näpud ei võimalda päästikule vajutada. Lääs on Araabia kahvlis.

Barack Obama. Foto: Scanpix

FOTO: Sipa USA/Sipa USA

Mis muud, kui istume koolipinki ja hakkame tsivilisatsioone õppima/õpetama. Norra kuningriik otsustas minna tagasi juurte juurde - alustati pagulasõpingutega piltkirjas, mis oli Araabia aladel käibel juba 4000 aastat tagasi. Nüüd näitab pagulasaktivist klassiruumis araablastest pagulastele pilti - see on okei ja teine pilt pole okei ning aabits ütleb - «ei» tähendab «ei», aga mitte «jaa».

Meie sinisilmsed ootavad Eestisse ikka veel ära pagenud IT-spetsialiste. Pigem valmistaksime näitlikke õppevahendeid. Meil oleks pagulastele sobivaimaks integreerumisvahendiks kollektiivne ringmäng «Kes aias». Kuigi selles mängus võib ette tulla ebasoovitav käperdamismoment – repliigi «lükka teine sisse» ajal. Hoiatan igaks juhuks ette, et Tuljaku tantsimisest tuleks halvima vältimiseks hoiduda, kuna see lõpeb naispartneri («saaklooma») hõljumisega meespartneri kätel.

Euroopa appihüüd

Vene-Ukraina sõjast liikvele läinud lendlause - Euroopa julgeoleku arhitektuur on lagunenud - on saanud uued mõõtmed. Kurja kuulutavate äratuskellade patareid hakkavad tühjaks saama. Filantroop George Soros pole oma mõtetes üksi, kui läinud nädalal Davosi majandusfoorumil ennustas Euroopa Liidule kadu. Rooma (lepinguriigid) on jälle langemas.

Euroopa Nõukogu president Tusk andis kriisi lahendamiseks kaks kuud armuaega. Pea kuuajasest jõulu-unest ärganud ELi Komisjoni president Juncker hõõrus ähmaseid silmi ja arvas, et asüülitaotlejad ei peaks otsust oodates istuma ilma tööta – nii ei saavat neist täisväärtuslikke eurooplasi. Saksamaa tööminister Nahles teatas seevastu, et vaid kümme protsenti saabunud pagulastest on tööturukõlblikud ja asekantsler Gabrieli hinnangul on pooled miljonist uustulnukast hoopiski registreerimata.

Samas Davosi jututoas pagulas-äratuskella Brüsselile pakkunud Austria välisministri Kurzi appihüüd peaks kostma pagulastulva peaarhitekti kantsler Merkelini. Tõsi, tema suurim mure oli, et pagulased on liialt valivad sihtriikide suhtes ja Austria saab immigrantidest üle ujutatud.

Üllatus tuli Ameerikast - Merkel sai Obamalt telefonivestluses kiituse osaliseks pagulaskriisi lahendamise eest! Huvitav küll, kas siinkirjutaja on ainuke teadmatuses kobaja, kes on maha maganud ammuoodatud uudise üle-Euroopalise kriisi  lahendamisest?

Angela Merkel. Foto: Scanpix

FOTO: Michael Sohn/AP

Loodetavasti luges meie peaminister Rõivas proua Merkelile sõnad peale, külastades teda eelmisel nädalal pagulaste transiidikeskuses Münchenis. Kui meie lennufirmale ja praamihangetele nõutakse täielikku läbipaistvust, siis peaks seda olema ka Saksamaa võõrtööjõu hange.

Isikute, sh tööjõu vaba liikumine ELi tingimustes on saanud täiesti uue tähenduse. Aga Euroopa ongi uus, Euroopa Liidu lepingud seega vananenud.


Tarmo Pikner on töötanud 18 aastat Saare maavalitsuses arendusjuhi ja välissuhete juhina ning samuti ELi programmisekretariaadis. Ta on endine Lümanda vallavanem ja kuulunud rahvusvaheliste organisatsioonide Eurohouse, B7 ja CPMRi juhatusse. Pikneri sulest on ilmunud raamat «Eesti orhideed».