Sest tuleb üks tants, sest tuleb üks tants, sest tuleb üks vahva puntratants... Kooseluseaduse rakendussätete teema tõotab algaval nädalal Toompeal kõik parasjagu pahupidi pöörata. Ei ole siin õieti erakondlikke, koalitsioonilisi ega muid piire. Täielik puntratants, iseasi, kui vahva. Neid võimumäe tantsupidusid poliitikute osavõtul oleks ju päris tore jälgida, kui arutelu oleks sisuline, argument argumendi vastu, mitte regulatiiv-koreograafiline tsirkus.

Õiguskomisjoni liikmed tõlgendavad ühiselt vastu võetud otsuseid korraga erinevalt. Parlamendil pole ühtäkki keerukamat ega pakilisemat probleemi kui järgmise nädala päevakorra kinnitamine. Kuna rakendusseaduse toetajaid ja vastaseid leidub nii koalitsiooni kui opositsiooni poolel, viitavad kõik märgid poliitilisele lehmakauplemisele – oleme poolt, kui teie teete vastuteene. Aga oma seisukoht? Ühiskondlik huvi? Riigi huvi?

Eesti ühiskonnale ja õigusruumile kooseluseadus kahju ei tekita. Teatud osa kodanikke saab oma igapäevaseid praktilisi tegemisi paremini korraldada ning üldist kindlust oma ellu. Küll aga on vastutustundetu see, kui selle ümber puntratantsu käima tõmmanud koos kõigi kaasa kistud osalistega lõpuks hingeldades maha langevad ja näevad, et peale suuremat sorti segaduse ning higilõhna pole mitte kui midagi saavutatud. Kui auväärt seadusandjad oleksid kogu selle energiahulga, mis on juba kulutatud ja paistab edaspidi kuluvat, suunanud Eestile eksistentsiaalselt oluliste reformide (näiteks riigireformi) tegemiseks, oleks mõnigi asi palju paremini paigas.

Riigikogu eelmine koosseis võttis kooseluseaduse vastu 2014. aasta oktoobris ning pole vist olnud ühtki teist õigusakti, mida oleks nii emotsionaalselt arutatud. Aga meenutagem, et argumendid said mõlemalt poolelt esile toodud ning ehkki hääletustulemus oli üsna napp, kulges menetlus esindusdemokraatiale kohaselt. Seadus jõustus tänavu 1. jaanuaril. Kuni rakendusakte pole, jäävad koosolekulepingud notarite ning nendega seotud võimalikud vaidlused kohtute tõlgendada.

Tõsi, rakendusseaduse eelnõu käsitleb 85 seaduse muutusi ning õigusselguse seisukohast võib tekkida küsimus, kuivõrd siin seda luuakse. Kuigi muutused on väidetavalt tehnilised, pole üldse välistatud, et varsti on jälle kord seaduse muutmise seaduse käes. Ja siis algab puntratants otsast peale. Tuleks siiski edasi liikuda. Hoo pealt tagurpidikäiku andes lõhud käigukasti. Õigusruumiga on niisamuti. Kindlasti ei aita kaasa jätkuv populistlik trikitamine ning oma seisukoha varjamine formaalsusi esiplaanile seades.

Ning lõpuks peaks tuletama meelde ka hea õigusloome tava, mis ütleb muu hulgas: «Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud.» Sisuline otsus on ju tehtud.