Ajalehed protesteerisid allikakaitse seaduse eelnõu vastu tühjade esikülgedega.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees

Eestis sõna- ja arvamusvabadust piirav seadus 656 on nüüd vastu võetud. Võimuliidus ilmnes sel puhul vankumatu distsipliin – poolt hääletas näiteks mitu endist tippajakirjanikku.

Lausa ootamatu oli roheliste kunagise juhtpoliitiku Marek Strandbergi teguviis – kui koalitsioonil jäi meediavastase seaduse läbisurumiseks ainus hääl puudu, pöördus Strandbergi seisukoht nagu tuulelipp võrreldes kahe päeva taguse hääletamisega.

Omade vahel seletas poliitik, et on sunnitud niimoodi käituma, sest vastasel korral saavat keegi teda ja rohelisi õhku lennutada. Sündmus paneb küsima, kelle taskus Strandbergi hääletusnupp õigupoolest asub. Kas see keegi kontrollib nuppu piitsa või prääniku abil?

Postimees on Eesti sõnavabadust ahistava seaduse heakskiitmise puhul riigikogu asjaajamises sügavalt pettunud. Algusest peale oli selge, et vajadus sellise seaduse järele Eestis puudub, kuid ajalehed ja meediakanalid olid siiski valmis teemat sisuliselt arutama. Suur osa lubadustest eelnõu laiemalt arutada ning küsitavused välja lihvida jäid vaid sõnakõlksuks.

Selle tagajärjeks on nüüd vastuvõetud, vigane seadus. Ka Euroopa ajalehekirjastajate liit on äsjases kirjas riigikogu esimehele Ene Ergmale leidnud, et seadust on võimalik kasutada vääralt, eesmärgiga põhjustada ajalehtedele majandusprobleeme. Eelkõige võib niimoodi löögi alla sattuda uuriv ajakirjandus.

Ajalehtede liit on saatnud õiguskantsler Indrek Tederile palve hinnata kahtlusi, et seadus on liiga segane ning võimaldab «ennetustrahvide» osas nii suurt suvalisust, et võib olla ka vastuolus põhiseadusega.

Eelkõige on seaduse 656 vastuvõtmise järel nüüd oma roll täita president Toomas Hendrik Ilvesel. Kadriorg saab kaaluda esitatud argumente süvitsi. Hoolimata Ilvese kriitilisusest Eesti meediapildi suhtes ei ole põhjust uskuda, et võimuerakondadel õnnestuks presidenti seaduse puuduste osas lihtsalt silmi sulgema panna. Meediavabaduse puhul on tegu liiga põhimõtteliste küsimustega.

Postimees kutsub siinkohal presidenti  üles kaaluma põhjalikult neid õiguslikke probleeme, mis nii rutaka ja vaid näiliselt avalikkust kaasanud seadusloome puhul selgelt ilmnevad.
On ka selge, et seaduse jõustumise korral ei poe Eesti ajakirjandus põõsasse peitu.

Võimalikes ajakirjandusvabaduse suhtes märgilistes kohtuasjades on Eesti ajalehed kindlasti solidaarsed ja toetavad üksteist. Vajadusel organiseeritakse ka ühiselt õigusabi kuni kaasuse viimiseni riigikohtusse ja Euroopa Inimõiguste Kohtusse.