Ja nii ta tulebki, see talve kõige kardetum haigus! Kes meist ei oleks pimedal ja külmal ajal külmetuse käes kannatanud? Näidake mulle seda õnnelikku ja ma kingin talle kogu oma lugupidamise. Kindlasti oleks mul talt midagi õppida, sest mind saab see riuklik paharet küll igal aastal kätte. Erandiks ei ole olnud ka tänavune talv.
Lugesin parajasti terviseameti teadet gripi leviku kohta ja siis see juhtuski: atsihh! Õhtuks huugas pea ja lörises nina. Järgmisel päeval tööle tulles oli tunne, nagu oleksin vee all. Kui sinuga, kallis lugeja, on hiljuti midagi sarnast juhtunud, siis võin lohutuseks öelda, et selles jamas ei ole me üksnes kahekesi.
Terviseameti andmetel pöördus aasta esimesel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arsti poole 3210 inimest. Haiglatest on saabunud ka teave laboratoorselt kinnitatud gripijuhtudest. Kõik see viitab sellele, et gripp on taas liikvele läinud. Kuid kuidas end selle eest kaitsta?
Selleks on üks väga lihtne trikk, mida soovitab muuseas ka terviseamet: hoidke nöha käes kannatavatest inimestest eemale. Jah, mäletate ju küll? See on see uus sõna köha ja nohu kooseksisteerimise kohta. Kuid eemale võiks hoida ka kõigist, kellel on üks neist külmetuse märkidest.
Neil, kes on ise haiged, soovitatakse kodus püsida. Võib küll tunduda, et lörisev nina või valutav kõri ei ole just kuigi veenev põhjus koju jäämiseks, kuid kujutage ette, mis juhtub siis, kui «õnnestub» terve kontor haigusesse nakatada! Pealegi võite püstijalu grippi põdedes viirust levitada endast nõrgematele, kelle jaoks grippi haigestumine on eluohtlik. Mina võtsin õppust, veetsin mõne päeva kodus teki all ja saingi terveks.
Kindlasti on abi ohtrast sooja tee joomisest. Minu lemmik on tšilli ja ingveri tee. Riivin natuke värsket ingverit ja lõikan sekka mõne viilu tšillipipart. Seejärel kallan peale kuuma vee ja kui jook on piisavalt jahtunud, lisan ka mett, mis on pungil täis immuunsüsteemi toetavaid mikroelemente.
Väga hästi aitab ka veel üks hästi ära proovitud nipp: pange ennast soojalt riidesse. Tuttmütsi ja lambanahast käpikuid ei tasu häbeneda, sest soojad riided on parimad abimehed haiguse eemalehoidmiseks. Mäletan juba ülikooli ajast, et mõned sõbrannad kandsid käreda pakasega kodust välja minnes suusapükse, ja sel talvel otsustasin selle taas järele teha. Pükste juurde kuulub loomulikult ka soe jope.
Kontorisse jõudes koorun hobisuusatajast kleiti ja kingi kandvaks naiseks. Seda võib vist küll nimetada «totaalseks muutumiseks» ja pean tunnistama, et inimeste imestavad pilgud on mulle nii mõnegi lõbusa hetke pakkunud.
Kel on huvi mõne uue aja leiutise vastu, võib ära proovida ka patareidega laetavad joped, kindad ja saapad. Kuigi need riideesemed võivad mõnel juhul olla tuleohtlikud, ei ole teada, et kellelgi oleks neid sihtotstarbepäraselt kasutades õnnestunud end põlema panna.
Väidetavalt aitab külma vastu ka õige suhtumine. Soome teadlase Hannu Rintamäki sõnul kujuneb külma tundmine väga ebameeldivaks kogemuseks just eelkõige nendele, kes eeldavad, et pakane on üks hirmus asi. Kes läheb külma kätte rõõmsal meelel ja õige riietusega, saab sageli hoopis positiivse elamuse ega jää nii kergesti ka külma tõttu haigeks.