Stephen Askins: miks laevakaitsjad ühes kohtuastmes õigeks ja teises süüdi mõisteti?

Stephen Askins Foto: Erakogu

Laevakaitsjate endine advokaat, mereõigusele spetsialiseerunud Stephen Askins võrdleb India kohtute otsuseid laevakaitsjate kaasuses ja millise pretsedendi seadis nendest viimane.

Seaman Guard Ohio kaasuses Tuticorini kohtus tehtud otsus, mille kohaselt on keelatud ühelasulisteks relvadeks ümberehitatud automaatrelvad, on murekohaks mereturvaettevõtetele, mis satuvad relvadega India vetesse.

Sellised kaasused püstitavad küsimusi, kas oleks aeg Rahvusvahelisel Mereõiguse Kohtul (ITLOS) rahvusvaheliste probleemide tekkimisel lubada laevameeskondade kodumaadel nende nimel sekkuda.

Seaman Guard Ohio intsidendi algus

Mis puudutab Seaman Guard Ohiot, siis alus tegutses rahvusvahelistes vetes Sri Lanka ja India vahel. Inimeste ja relvade arv pardal muutus pidevalt ja mereturvameeste hulka kuulusid endised kaitseväelased Suurbritanniast, Eestist ja Indiast. India võimud olid sellest teadlikud ning olid käinud ka laeva pardal sel ajal, kui see oli merel.

Kui Seaman Guard Ohio Tuticorini lähedal ankrus seisis, sattus alus võimude huviorbiiti, sest lasi agendil organiseerida kütuse toomist kalapaadiga. See tekitas kahtluse, et tegemist on illegaalse kütusega. Iroonilisel kombel vabastas Tuticorini kohus kütuse toomisega seotud osalised süüdistustest. Alusel puudus IACSi (Rahvusvaheline Klassifikatsiooniühingute Assotsiatsioon) klassifikatsioon ja seetõttu puudus ka luba ise sadamaga ühendust võtta.

Kui aluse juurde saabus India rannikuvalve ja käskis Tuticorini sadamasse pöörduda, ütles kapten, kes arvas, et nad viibivad rahvusvahelistes vetes, et pardal on ka relvad, ning suundus sadamasse. Relvad asusid aluse relvalaos ega olnud peidetud.

Õigeksmõistev otsus

Mehed arvasid, et nad viiakse tervisekontrolli, kuid tegelikult toimetati nad hoopis eeluurimisvanglasse. Kõigile esitati süüdistus ebaseaduslike relvade toomises Indiasse ja nende vabastamiseks kautsjoni vastu kulus kuus kuud. Pärast seda kulus veel mitu kuud, kuni Tamil Nadu ülemkohus Madurais mehed süüdistustest vabastas. Otsus kaevati edasi ja mehed olid sunnitud jääma Indiasse ning nende dokumente ei tagastatud.

Olukorra tundlikkus on mõistetav. Pärast 2008. aasta Mumbai rünnakuid, kui terroristid saabusid paatidega, on India oma pika rannajoone pärast rohkem muret tundnud. Samuti on lahendamata juhtum, mis puudutab Itaalia laevakaitsjaid, kes süüdistuse kohaselt tapsid 2012. aasta veebruaris rannikust 20 miili kaugusel kaks India kalameest. See on järjekordne kaasus, mis hõlmab välismaalasi ja relvi ning Itaalia ja India vahel tüli.

Seaman Guard Ohio kaasuse süüdimõistev otsus põhineb sellel, kuidas kohtunik tõlgendas ÜRO mereseaduse konventsiooni artikleid 17–19, mis puudutavad «rahumeelset läbisõitu». Rahvusvahelises õiguses eeldatakse aga, et läbisõit on rahumeelne, kui see on kiire, hoolimata sellest, mis on pardal. Alus võib ankrusse jääda või peatuda, kui tegemist on hädaolukorraga.

Tamil Nadu ülemkohus leidis, et alus tegeles piraadivastaste operatsioonidega ja vajas kütust, ilma milleta oleks sattunud hätta. Kohtu hinnangul oli läbisõit rahumeelne ja pardal olnud relvade eest ei saa mehi süüdi mõista, sest need kuulusid aluse tavapärasesse varustusse. Kohus ei näinud toona probleemi selles, et alus on registreeritud transportpaadina.

Süüdimõistev otsus

Tuticorini kohtunik pööras kogu asja pea peale. Ta ei analüüsinud, mis põhjused heidab alus ankru tavaolukorras. Ta pööras ringi ka tõestamiskohustuse ja nõudis süüalustelt tõestust, et nad ei tegutsenud India huvide vastaselt; et nad olid tegelikult hädas ja et transportpaati võiks mereturvaeesmärgil kasutada.

Nad ei suutnud seda tõestada ja pardal viibinud isikud on alustanud karistuse kandmist, millest on maha arvestatud vaid varem kuus kuud vanglas istutud aeg.

Teine süüdistus puudutas automaatrelvi, kuid need olid ametlikult muudetud ühelasulisteks. Kohtunik ütles aga, et arvesse saab võtta vaid seda, milliseks relv oli algselt loodud. Teisisõnu tähendab see, et automaatrelvad on Indias keelatud, hoolimata sellest, kas need on ümberehitatud või mitte.