Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

PÄEVAINTERVJUU Helme versus Metlev: Kas Euroopa äärmuslane on Putini sõber?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marian Võsumets
Copy

Täna kohtusid Postimehe otsestuudios riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ja Vabaerakonna fraktsiooni nõunik Sergei Metlev.

«Meie peamine vahe Martiniga on see, et tema käsitleb rahvuslust kui dogmade kogumit 19. sajandist, mitte ei käsitle seda läbi põhiseaduse, mis pandi kirja aastal 1992,» leidis Metlev.

«Rääkida 19. sajandist on täiesti mõttetu, Euroopa Liit elab 1970ndates – see on kokku varisenud multikulti ideoloogia,» oponeeris Helme. «Me elame 21. sajandil ning avatus ei ole see, kui sa ei saa Kölnis välja minna ilma meessaatjata.»

«Martin, teie erakonna esimees Mart Helme on öelnud, et tema tunneb ennast senjöörina ja parim maailm oli enne Esimest maailmasõda – see oli see maailm, kus Eestit ei olnud, see oli kõvade haugaste maailm!» oponeeris Metlev vastu.

«Senjöör tähendab härrasmeest ja minu isa on härrasmees,» vastas Helme, «ja meie erakond on härrasmeeste erakond.» Täpsustuse peale, et senjöörisuhe keskajal tähendas muuhulgas orjapidamist, jäi Helme kindlaks, et tegemist on härrasmehelikkust tähistava terminiga. «Me tõepoolest tahame, et eestlased oleks peremeesrahvas oma kodumaal!»

«Euroopa on sattunud olukorda, kus kõik need äärmused, mis on olnud ühiskonna sügavuses, on muutunud nähtavaks,» selgitas Metlev oma seisukohta rahvusšovinismi ilmingute kohta.

«Äärmuslased on hakanud kogunema liikumisteks ja näitama, millist ühiskonda nemad tahavad ja see on väga hirmutav,» jätkas ta, «meil on tekkinud terved valitsused, mis järgivad Euroopa Liidu ühtsust lammutavat joont.» Näitena tõi Metlev välja Ungari valitsust, mis tema hinnangul mängib retooriliselt kokku Putiniga.

«Ma ei tea, kes pani põlema Vao keskuse seina, aga kui ta lähtus seejuures mingitest poliitilistest arusaamadest, siis kindlasti võib teda nimetada selliseks,» kommenteeris Metlev äärmusluse ilminguid ka Eestis.

Ühel meelel olid Helme ja Metlev tõsiasjas, et Euroopa Liidus on maad võtnud liigne poliitkorrektsus. «Poliitkorrektsus on Euroopa Liidus ammu üle võlli läinud ja see on kaasa toonud vastureaktsiooni,» sõnas Helme, «näiteks selliste poliitiliste jõudude esilekerkimise ja populaarsuse, kes räägivad poliitiliselt mittekorrektselt – kas või meie erakond.»

Helme aga ei nõustunud Metlevi seisukohaga Ungari ja Poola valitsuste äärmuslusest ning nimetas neid selgelt rahvuslikeks valitsusteks. «Mina elan ja töötan selle päeva nimel, mil Eestis tuleb ka võimule rahvuslik konservatiivne valitsus. Viimane malakas, millega euroföderalistlik äärmuslik vasakpoolne maailmavaade ja Euroopa peavool hoiab võimult eemal rahvuslikke konservatiivseid jõude – ka Eestis – on rahvuslike ja konservatiivsete jõudude sidumine Putiniga.» Helme lisas, et Putini ja Hitleri näidete toomine on vasakpoolsete viimane argument, kui kõik teised on otsas ning seda ei saa tõsiselt võtta.

Ühel nõul olid saatekülalised siiski praeguse valitsuse suhtes. «Taavi Rõivase valitsuse põhiprobleem on see, et nad ei suuda üldse kommunikeerida, mida nad teevad ega inimestele seletada, mis on riigi plaanid ja võimekus. Eile Riigikontroll valgustas, mis meil valesti on ja selle peale Rõivas põhimõtteliselt noogutas,» märkis Metlev.

«Mis puudutab Rõivase valitsust, siis see on täiesti sihitu ja selgrootu. Ja kui me räägime sellest, et ta ei suuda kommunikeerida, siis ega mitte midagi maha müüa ongi raske,» lisas Helme.

Tagasi üles