Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu võttis täna Postimehe stuudios kokku möödunud aasta päästetegevuse. «Julgen kindlalt väita, et kõiki õnnetusi saab ära hoida,» kommenteeris ta õnnetusjuhtumite põhjuseid ning lisas, et enamasti on selleks hooletus või inimlik eksimine.
PÄEVAINTERVJUU Kuno Tammearu tulesurmadest: Tuleohutus ei tohiks olla luksus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmisest aastast on mõni õnnetus meelde jäänud erilise traagilisuse poolest,» sõnas ta ning tõi enda jaoks märkimisväärseimana välja Laekvere tulekahju, kus õnnetuses hukkus ema kahe lapsega. «Perekond olid korralikud inimesed, kes ei tarbinud alkoholi, kuid neil olid toimetulekuraskused ning seetõttu oli elekter välja võetud. Valguse saamiseks kasutasid nad küünlaid ning ühel päeval olid pereema ja –isa korraga küünlad süüdanud, mille tulemuseks oli ema ja kahe lapse jäämine tulekahju keskele, üks laps pääses. See oli kindlasti sündmus, mis vapustas päästeametit,» sõnas Tammearu ning lisas, et sellele järgnes veelgi tõhusam tuleohutuse kontrollimine ja kaardistamine.
«Igast sellisest ohust tuleks kohalikule omavalitsusele teada anda, ka lähedased ja naabrid peaksid mõtlema olukorra tõsidusele, sest igaühe panus on oluline,» ütles ta ja nentis, et millegipärast ikka ei minda appi ka siis, kui teatakse, et lähikondsetel on raskused.
Hukkunutega tulekahjud saavad Tammearu sõnul tihti alguse suitsetamisest: «Suitsetamine voodis või tugitoolis ning kindlasti mängib seejuures rolli alkohol. Hukkunutest 58 protsenti on olnud alkoholijoobes.»
Suurim panus lasub tema sõnul igaühel endal: «Inimesed poleks justkui ise peremehed oma kodus ning loodavad, et riik ja kohalik omavalitsus tuleks ja teeks midagi. Reageerimine õnnetusele on alati juba liiga hilja. Selle ennetamine algab hoiakutest ja suhtumisest.»
Kuigi päästeamet külastab ka kodusid ja paigaldab suitsuandureid, rõhutas Tammearu igaühe enda tähelepanelikkuse olulisust. «Toimetulekutoetuste hulgas võiks tegelikult olla ka küttekollete parandamine ja tuleohutuse seadmete paigaldamine – see ei tohiks olla luksus, mida igaüks endale lubada ei saa,» sõnas ta.
2015. aastal tegid Päästeameti töötajad ja vabatahtlikud päästjad üle Eesti kokku ligi 17 000 kodukülastust, tuleohutusalaseid teadmisi jagati ligikaudu 27 000 lapsele ja noorele.
Ehkki tuleohutusalaseid kodunõustamisi tehakse senisest palju enam, ei ole viimastel aastatel tulekahjudes hukkunute arv märkimisväärselt vähenenud.