Täna rääkis riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja Postimehe otsesaates, miks ta loobus presidendi kutsest vabariigi aastapäeva vastuvõtule ega soovi viibida sinna koguneva koorekihi seltskonnas.

«Toomas Hendrik Ilves paistis silma selle poolest, et ta tahtis justkui rääkida välismaalastele, kui kihvt on Eesti,» meenutas Ladõnskaja pöidlahoidmist Ilvesele 2006. aastal. «Tol hetkel tundus, et ta on midagi uut ja sellist, mida me just tol hetkel tahtsime,» lisas ta.

«Ent ma arvan, et see, mis toimub viimase aasta jooksul, on viskamas varju tehtud tööle,» leidis Ladõnskaja ning märkis, et tal tekkisid sarnased moraaliküsimused, mis paljudel inimestel seoses presidendi käitumisega. «Otsustasin, et ilmselt pean kutsest loobuma, sest kui kõik need küsimused on õhus, siis kuidas ma teen näo, et miski mind antud olukorras ei solva.»

Kutsest loobumisel said Ladõnskaja jaoks otsustavaks kaks teemat, millest esimene puudutab presidendi institutsiooni kohustust olla moraalselt eeskujuks, ning teine abieluga kiirustamist ja Ieva Ilvese teise lapse olemasolu varjamist.

«See on väga nähtamatu südametunnistuse reegel. Presidendi kantselei peaks väga selgelt sõnastama, mis on sündmuste taga. Siin jäeti õhku liiga palju moraalseid asju,» leidis ta ning lisas, et see on kantselei tegemata töö.

«Väga oluline on ka see, mis sai eelmisest naisest – samuti eetilised küsimused – meediale anti võimalus ta «ära süüa»,» arvas Ladõnskaja ning lisas, et tema ülesanne ei ole pakkuda õigeid lahendusi presidendi eksabikaasaga ümber käimiseks, ent juhtunu oli siiski ebaõnnestunud.

Viktoria Ladõnskaja nõustus, et palju ebamoraalset käitumist kohtab ka riigikogus, kus ta ise töötab: «Kõige suurem asi, mis parlamenti sattudes silma paistab, on see, et kõige lihtsam on mitte teha tööd. Juhul kui sa ütled avameelselt, mida sa reaalselt tahad teha, siis peab arvestama, et kriitika tuleb nii tugev, et üks hetk hakkad mõtlema, kas minna oma teed edasi või jääda vaikselt istuma. Neil, kes vaikselt istuvad, on kõige suuremad šansid seal ka järgmine kord istuda.»

Presidendi aastapäevakõnet Ladõnskaja siiski ootab: «Ma ootan, et ta vastaks küsimustele. Võib-olla pole selles olukorras midagi, mida mõistaksime hukka.» Ta lisas, et paljud naised ootavad, et ta võtaks sõna just naiste teemal: «Ühiskonnas on juba ammu aeg rääkida naistest rohkem ja õige nurga alt. Oleme piisavalt arenenud ja tugev ühiskond, et väärtustada naisi ja käituda väärikalt ka oma endiste suhtes.»