Igal asjal on kaks otsa. Ühe õnnetus võib olla teise õnn ja võimalus.
Juhtimise poole pealt on viimased paar aastat olnud Tallinna Sadama jaoks kohutavad. Kõigepealt pidi oma ametikohalt lahkuma korruptsioonis süüdi mõistetud pikaajaline nõukogu esimees, seejärel võeti suuremastaabilises altkäemaksus kahtlustatavana vahi alla ettevõtte juht ja juhatuse liige.
Ega Eesti Telekomi juhi Valdo Kalmu (49) olukord samuti väga kiita polnud. Emafirma TeliaSonera otsustas tema juhiteenetest loobuda ja pani siinset üksust juhtima rootslase. Kalmust sai TeliaSonera Balti riikide nõunik, mis, olgem ausad, on temasuguse mehe jaoks nigelavõitu ametikoht.
Ja siis tuligi mängu asjaolude kokkulangemine. Tallinna Sadama nõukogu otsis ettevõttele uut juhti, aga esialgu sobivat kandidaati ei leitud. Varsti pärast seda, kui sai teatavaks, et Kalm jääb Eesti Telekomi juhiks vaid aasta lõpuni, helistati talle personaliotsingufirmast ja tehti ettepanek kandideerida sadamafirma juhi kohale.
Tundub, et Tallinna Sadam – õigemini selle omanik ehk Eesti riik – suutis keerulisest olukorrast väljuda parima võimaliku lahendusega. Õnnelikud peaksid olema nii Tallinna Sadam, kes sai vaata et ideaalilähedase juhi, ning rahul peaks olema ka Kalm, kes sai endale võimetekohase töökoha.
On ju meie vabatahtlikult (või mitte nii vabatahtlikult) lahkunud väga võimekate tippjuhtide häda see, et teinekord on neile Eestis keeruline samaväärset ametikohta leida. Kõige drastilisem näide on Hansapanga (nüüd Swedbank) endine juht Indrek Neivelt, kes oli omal ajal vaieldamatult üks paremaid tippjuhte Eestis. Pärast sunnitud lahkumist ei suutnudki (võib-olla ka ei soovinud) ta oma tasemele vastavat töökohta leida. Nüüdseks oleme juba kümme aastat võimekast ettevõtte juhist ilma ja tõenäoliselt me tippjuht Neiveltist enam midagi ei kuule.
Võimalik, et samasugune oht ähvardas ka Kalmu. Ta ise on öelnud, et on seda tüüpi inimene, kes tahab hommikul tööle minna.
«Isegi siis, kui mul oleks miljard eurot, ei oskaks ma rantjee olla, vaid läheks tööle,» ütles ta paar aastat tagasi Postimehe Arterile.
Kalmu peetakse kui mitte ideaalseks, siis igal juhul väga tugevaks missiooniga juhiks, kes näeb maailma laiemalt kui oma ettevõtte või oma majandusharu mätta otsast. Olgem ausad, selliseid juhte kipub Eestis järjest vähemaks jääma.
«Ta on väga moodne Eesti juht,» iseloomustas Kalmu Eesti Telekomi pikaaegne juht Jaan Männik, kes ütles, et tunneb Kalmu läbi ja lõhki. Kalm omakorda on nimetanud Männikut oma mentoriks. Männiku sõnul on paljud Eesti juhid Savisaare tüüpi autokraadid.
Kalmu kohta öeldakse, et ta on inimene, kes väga palju kuulab, kui ta juhib. Ta küll karistab ka kui vaja, aga pigem motiveerib ja toetab oma meeskonda. Ta on sõbralik ja rõõmsameelne juht, kellega on rahul nii töötajad kui ka kliendid. Männik ütles, et isegi kui ta kedagi koondab või lahti laseb, suudab ta seda teha nii, et inimene väljub tema juurest võrdlemisi rõõmsa näoga.
Kalm on mees, kes ka tippjuhina ei põlga ära klienditelefonile vastamist, ja soovitab seda ka teistele teenindusettevõtete juhtidele. Tõsi, nn lihttöötajate töö võtavad aeg-ajalt ette ka mitmete teiste ettevõtete tippjuhid, aga need kipuvad olema pigem turundusaktsioonid sooviga sellest meediasündmus teha. Eesti Telekomi inimeste sõnul istus Kalm klienditelefoni taga nii tihti, et nendest pressiteadete tegemine ei ole tulnud pähegi.
Männik sõnas, et tema värskeim soovitus 1. märtsist Tallinna Sadama juhi kohale asuvale Kalmule oli, et ei tohi alahinnata raskusi, mis tema uuel ametikohal võivad ees olla.
«See mädanik võib palju suurem olla, kui välja paistab,» hoiatas Männik.
Loodame, et selle koha pealt mentor siiski eksib.