Juhtkiri: kriteeriumiks saab praktika

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Riigikogu otsustas: järgmistel kohalike omavalitsuse volikogude valimistel tuleva aasta sügisel saavad oma hääle anda ka 16- ja 17-aastased noored. Seni oli hääleõiguslikkuse piir 18 eluaastat. Tegemist on tähelepanuväärse muutusega, mis võib lisahäälte näol muuta ühiskonda tugevamaks, kuid õnnestumisel on määrav tegur üldisel poliitilisel keskkonnal ja kultuuril.

Avalik arutelu sellise muudatuse üle kestis Eestis aastaid, sõna on võtnud eri arvamusliidrid. Valimisea langetamisele tekkis arvestatav ühiskondlik toetusrühm, teiste seas noorteorganisatsioonid ise, samas on leitud ka vastuargumente. Üks keskne kriitiline küsimus on praeguseks siiski vastuse saanud. Nimelt asetasid valimisea langetamise vastased üheks keskseks argumendiks sotsiaalse küpsuse. Austrias, kus 2007. aastal valimisiga langetati, on teadusuuringud näidanud, et see ei päde.

Eri valdkondi puudutavad seadused määravad ise vanusepiire. Seesama 18 aastat, mis seni on olnud hääletamisel vanusepiiriks, on samuti eeskätt kokkuleppeline piir. Kokkuleppe panevad paika kultuur ja tavad. Tegelikult pole ju ka 18-aastane veel küps täiskasvanu bioloogilises ega ka sotsiaalses arengus. Viini ülikooli sotsiaalteadlased näitavad, et erinevust 16- ja 17-aastastega selles mõttes ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles