/nginx/o/2011/01/08/495856t1h69e7.jpg)
24. novembril 1921. a. tellis raudteevalitsus a.-s. «Lennukilt» 5000 lumelabidat 410 000 marga väärtuses. Tellimine pidi täidetud saama ühe kuu jooksul. Teadmata põhjustel peeti aga tarvilikuks lepingut kahe kuu võrra pikendada.
Postimees 1926. aastal: lumelabidaskandaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
21. veebruaril 1922. a. kui labidate tarvidus möödas, võeti nad aktiga nr. 122 pealaos vastu. Vastuvõtmise komisjon leidis labidad nõrgad olevat ja riigikontrolli esitaja näitas oma protestis peale muu ka seda, et nende riistapuude järele hilise aja tõttu tarvidust ei ole.
8. mail samal aastal kujundas pealao juhataja Kalamees komisjoni, millest ka riigikontrolli esitaja osa võttis, et labidaid uuesti järele vaadata. Komisjon seadis kokku akti nr 99, milles on näidatud, et umbes 20-25 prots. labidatest, mis kuuris seisid, on lõhkenud ja sama palju kaarde kiskunud.
28. mail 1922. a. oli see akt teedeministri käes, kes raudteeülemale korralduse tegi kahjud kindlaks teha ja süüdlased vastutusele võtta. Selle korralduse põhjal kujundati 15. juunil komisjon, kes riigi kahjud kindlaks pidi tegema. Komisjon aga ei ajanud asja küllalt erapooletult, sest tema sai juba õigel ajal informeeritud sellest, et labidate prakeerija ülemus oli oma otsuse annud selles mõttes, et labidad on kõlbulikud. Teedeministrilt läks asi riigikontrolli. Mis tast seal sai, ei ole teada. 15.01.1926