Positiivseks võib lugeda, et soovitakse kehtestada üleeuroopalised ühetaolised nõuded relvade deaktiveerimisele, nende arvestusele ja hoidmisele. See vähendab võimalust deaktiveeritud relvi uuesti kasutuskõlblikuks muuta ning nende kasutusele võtmist kurjategijate või terroristide poolt.
Muret tekitav on, et sama direktiiviga soovitakse keelustada tsiviilkäibes olevad poolautomaatrelvad. Viimased on laialdaselt kasutusel jahipidamisel ja laskespordis.
Lisaks eelnevale on osa Eestis kasutusel olevatest poolautomaatrelvades kaitseliitlaste isiklikud relvad, mida nad kasutavad õppustel ja laskeharjutustel. See tähendab, et kui praegu on kaitseliitlasel võimalus käia harjutustel ja õppustel isikliku poolautomaatse relvaga, siis direktiivi jõustudes ta sellist relva enam kodus ja tsiviilregistris hoida ei tohi. See pärsib kaitseliitlaste ja reservväelaste võimalust laiapindses riigikaitses osaleda ning raskendab individuaalse laskeväljaõppe korraldamist.
Piirangute kaalumine
Eesti peab väga tõsiselt kaaluma iga piirangut, mis kärbib Eesti julgeolekut ja takistab laiapindse riigikaitse ellu viimist. Samas ei tohi turvatunde suurendamine olla näiline ega vähendada reservarmeel põhinevate riikide julgeolekut.
Euroopa Liidu direktiivi ei toeta meiega sarnase riigikaitsemudeliga riigid, näiteks Soome, Austria, Tšehhi ja Leedu. Euroopa suurriikides, nagu Saksamaal ja Poolas on seisukoht kujundamisel.
Soomes on kindla poolautomaatsete relvade keelustamise vastase seisukoha välja öelnud nii Soome parlament kui ka sise- ja kaitseminister. Sarnaselt Eestiga kasutavad Soome reservväelased poolautomaatseid relvi väljaõppes ning relvad on nende isiklikus käsutuses. Nii nagu meie näeb ka Soome poolautomaatsete relvade tsiviilkäibest kõrvaldamisel ohtu riigikaitse jätkusuutlikkusele.