/nginx/o/2015/07/16/4283441t1hfb47.png)
Terroriaktid Pariisis ja teistes Euroopa pealinnades on põhjendatult sundinud julgeoleku ja Euroopa Liidu ametkondi võtma tarvitusele meetmeid võimalike terroriaktide ennetamiseks. Praegu on Euroopa Liidus ette valmistatud relvadirektiivi muudatused, mis näevad ette tsiviilkäibes kasutatavate relvade käitlemise nõuete karmistamist, kirjutab riigikogu liige Raivo Aeg (IRL).
Positiivseks võib lugeda, et soovitakse kehtestada üleeuroopalised ühetaolised nõuded relvade deaktiveerimisele, nende arvestusele ja hoidmisele. See vähendab võimalust deaktiveeritud relvi uuesti kasutuskõlblikuks muuta ning nende kasutusele võtmist kurjategijate või terroristide poolt.
Muret tekitav on, et sama direktiiviga soovitakse keelustada tsiviilkäibes olevad poolautomaatrelvad. Viimased on laialdaselt kasutusel jahipidamisel ja laskespordis.
Lisaks eelnevale on osa Eestis kasutusel olevatest poolautomaatrelvades kaitseliitlaste isiklikud relvad, mida nad kasutavad õppustel ja laskeharjutustel. See tähendab, et kui praegu on kaitseliitlasel võimalus käia harjutustel ja õppustel isikliku poolautomaatse relvaga, siis direktiivi jõustudes ta sellist relva enam kodus ja tsiviilregistris hoida ei tohi. See pärsib kaitseliitlaste ja reservväelaste võimalust laiapindses riigikaitses osaleda ning raskendab individuaalse laskeväljaõppe korraldamist.
Eesti peab väga tõsiselt kaaluma iga piirangut, mis kärbib Eesti julgeolekut ja takistab laiapindse riigikaitse ellu viimist. Samas ei tohi turvatunde suurendamine olla näiline ega vähendada reservarmeel põhinevate riikide julgeolekut.
Euroopa Liidu direktiivi ei toeta meiega sarnase riigikaitsemudeliga riigid, näiteks Soome, Austria, Tšehhi ja Leedu. Euroopa suurriikides, nagu Saksamaal ja Poolas on seisukoht kujundamisel.
Soomes on kindla poolautomaatsete relvade keelustamise vastase seisukoha välja öelnud nii Soome parlament kui ka sise- ja kaitseminister. Sarnaselt Eestiga kasutavad Soome reservväelased poolautomaatseid relvi väljaõppes ning relvad on nende isiklikus käsutuses. Nii nagu meie näeb ka Soome poolautomaatsete relvade tsiviilkäibest kõrvaldamisel ohtu riigikaitse jätkusuutlikkusele.
Paralleelselt sellega toimub Eestis relvaseaduse muutmise eelnõu menetlus. Kuna täna kehtiv relvaseadus võeti vastu 2001. aasta juunis, on põhjendatud vajadus seadust kaasajastada.
Üldjoontes on muudatusettepanekud asjakohased. Nii meie erakonna kui ka paljude relvaomanike seisukohalt on eelnõus esitatud ettepanekud kitsendada enese ja vara kaitseks relva omavate isikute õigusi põhjendamatud. Kui tänase relvaseaduse kohaselt võib enese ja vara kaitseks omada käsitulirelvi, sileraudseid, kombineeritud ja vintraudseid tulirelvi, siis uue eelnõu kohaselt võib inimene enese ja vara kaitseks omada alates 21. eluaastast ainult ühte tulirelva, kas püstolit või revolvrit.
Meie hinnangul ei ole nii range piirangu sisse seadmine põhjendatud. Ka õiguskantsler on esitanud oma ametliku seisukoha, mille järgi piirang takistab inimese eneseteostus- ja omandivabadust. On selge, et muutunud julgeolekuolukorras on relvade kasutamine vajalik üle vaadata. Praegune muudatusettepanek ei selgita siiski, mil moel on püstoli või revolvri omamine enesekaitseks ühiskonnale turvalisem kui sileraudse või vintraudse tulirelva omamine.
IRL on kindlal seisukohal, et seaduskuulekate kodanike õiguste piiramine ei avalda mõju kuritegevuse ja terrorismi tõrjumisele, kuna kurjategijate käes olevad relvad ei ole enamasti legaalsed. Legaalsed relvad riigile lojaalsete ja seaduskuulekate kodanike käes on täiendav julgeolekugarantii, mitte vastupidi.
/nginx/o/2017/07/11/6881777t1h136d.jpg)