Vootele Hansen: vaid ühe kindla näokatte keelamine ei ole mõistlik

Vootele Hansen
, Inimõiguste instituudi juhatuse esimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
This combination picture created from AFP file images on June 19, 2009 shows Muslim women wearing a Hidjab (top L), a Niqab (top R) a Tchador (down L) and a Burqa. The French government was split on June 19, 2009 over whether a law should be enacted to restrict the wearing of the full Islamic veil by Muslim women in Europe's most staunchly secular country. A group of lawmakers is calling for a special inquiry into whether women who wear the burka or the niqab undermine French secularism and women's rights. The government's spokesman welcomed the proposal for a parliamentary commission that could lead to legislation, but Immigration Minister Eric Besson warned a law would stir tensions in France, home to some five million Muslims.   AFP PHOTO (LtoR) CRIS BOURONCLE/FAROOQ NAEEM/BEHROUZ MEHRI/FARZANA WAHIDY
This combination picture created from AFP file images on June 19, 2009 shows Muslim women wearing a Hidjab (top L), a Niqab (top R) a Tchador (down L) and a Burqa. The French government was split on June 19, 2009 over whether a law should be enacted to restrict the wearing of the full Islamic veil by Muslim women in Europe's most staunchly secular country. A group of lawmakers is calling for a special inquiry into whether women who wear the burka or the niqab undermine French secularism and women's rights. The government's spokesman welcomed the proposal for a parliamentary commission that could lead to legislation, but Immigration Minister Eric Besson warned a law would stir tensions in France, home to some five million Muslims. AFP PHOTO (LtoR) CRIS BOURONCLE/FAROOQ NAEEM/BEHROUZ MEHRI/FARZANA WAHIDY Foto: AFP PHOTO/AFP

Seoses kavatsusega hakata muutma korrakaitseseadustikke on Eesti avalikkuses tekkinud arutelu näokatmise keelustamise üle haridus- ja ametiasutustes. See arutelu on praeguse pagulasdiskussiooni valguses nihkunud liialt usuvabaduse- ja eneseväljendusküsimuseks, mida ta sisuliselt aga olla ei tohiks, leiab Inimõiguste Instituudi esimees Vootele Hansen.

Probleemkohad, mida eelnõuga välistada soovitakse, on naiste suguelundite moonutamine, sundabielud, ahistav jälitamine; samuti soovitakse kriminaliseerida inimkaubanduse ohvrilt seksuaalteenuse ostmine ja tagada üldiste käitumisnõuete järgimine – teemad, mis on seotud Istanbuli konventsiooniga.

Justiitsministeeriumi seadusemuutmisplaani järgi tuleks määratleda kohad, kus ei tohiks kanda «Eesti sotsiaalsele ruumile mitteomast nägu varjavat riietust (nagu burkad või niqab’id)». Selline seadus (millega avalikus kohas on keelatud kanda nägu varjavat riietust) kehtib Prantsusmaal 2010. aastast. 2014. aastal otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et seadus ei ole vastuolus inimõigustega ega riku moslemite usuvabadust. Kohus leidis, et seadus ei olnud põhiolemuselt suunatud religioosse riietuse keelamisele, vaid rõhus otseselt sellele, et ükskõik milline riietus ei tohi selle kandja nägu varjata. Samuti võeti otsuse langetamisel arvesse riigi esile toodud väidet, et nägu mängib sotsiaalses suhtlemises olulist rolli ning on seega üks toimiva sotsiaalse ühiskonna alustaladest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles