Probleemkohad, mida eelnõuga välistada soovitakse, on naiste suguelundite moonutamine, sundabielud, ahistav jälitamine; samuti soovitakse kriminaliseerida inimkaubanduse ohvrilt seksuaalteenuse ostmine ja tagada üldiste käitumisnõuete järgimine – teemad, mis on seotud Istanbuli konventsiooniga.
Justiitsministeeriumi seadusemuutmisplaani järgi tuleks määratleda kohad, kus ei tohiks kanda «Eesti sotsiaalsele ruumile mitteomast nägu varjavat riietust (nagu burkad või niqab’id)». Selline seadus (millega avalikus kohas on keelatud kanda nägu varjavat riietust) kehtib Prantsusmaal 2010. aastast. 2014. aastal otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et seadus ei ole vastuolus inimõigustega ega riku moslemite usuvabadust. Kohus leidis, et seadus ei olnud põhiolemuselt suunatud religioosse riietuse keelamisele, vaid rõhus otseselt sellele, et ükskõik milline riietus ei tohi selle kandja nägu varjata. Samuti võeti otsuse langetamisel arvesse riigi esile toodud väidet, et nägu mängib sotsiaalses suhtlemises olulist rolli ning on seega üks toimiva sotsiaalse ühiskonna alustaladest.