/nginx/o/2015/12/10/4786061t1hb278.jpg)
EKRE teatas, et otsustas boikottida presidendi vastuvõttu vabariigi aastapäeva auks. Kui on ikka tõsine tahtmine presidendi vastuvõtt tuksi keerata, siis tuleks kohale minna nagu armuvalust segane Kiir läks Tootsi ja Teele pulma ja kukkus sahvris laamendama, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.
Boikoteerimistont on ikka mööda Eestimaad ringi astunud. Mäletame, kuidas Putini režiimile toetust avaldanud musklimees Steaven Seagal tahtis tulla Haapsallu bluusitama. Koguni Tõnis Mägi mõistis festivali korraldajad hukka, õnneks on suurem osa eestlastest Mägile vene keeles laulmise andeks andnud, kuna ta laulis ärkamisajal väga südamlikku laulu «Koit».
Viimasest ajast on veel meeles, et loomakaitsjad on kutsunud tsirkust boikoteerima, sest kassidele, karudele ja elevantidele ei meeldi neile teadaolevalt trikke teha. Karusnahavastased boikotivad vist kord nädalas.
Boikoteeritud on Eestis ja kogu maailmas kõikvõimalikke asju. Eestis oli minu mäletamist mööda viimati võrdlemisi asjalik boikott Nõukogude korra viimases staadiumis, kui üliõpilased boikoteerisid ehk keeldusid osalemast sõjalise õpetuse tundides.
Mõnes mõttes on teistel vastuvõtul osalejatel muidugi mõnusam, kui EKRE liikmeid pole kohal, sest alati, kui kuhugi laudkonda sattub mõni EKRE liige, läheb tüütuks vaidluseks.
Nüüd otsustas EKRE boikottida presidendi vastuvõttu vabariigi aastapäeva auks: «Tunneme sügavat austust vabariigi aastapäeva ja presidendi institutsiooni vastu. Ometi leiavad meie fraktsiooni liikmed, et neil ei ole kohane minna kätlema inimesega, kes süüdistab eestlasi vihakõnes, tunneb oma rahva pärast piinlikkust ning kulutab maksumaksja raha oma eratalu ülalpidamisele,» teatas fraktsiooni esimees Martin Helme.
Ta avaldas lootust, et sügisel saab Eesti rahvas endale väärikama ning eesti rahvast mitte lõhestava, vaid ühendava presidendi.
Tore lugu küll, EKRE auesimees, endine tubli kommunist Arnold Rüütel ei boikoteerinud kunagi 1. mai paraadi ega oktoobrirevolutsiooni aastapäeva auks toimunud üritusi, vaid oli vapralt rivis, kiitis NLKP saavutusi, kuigi praeguseks on selgeks tehtud, et ta tegi seda kõike selle nimel, et Eesti saaks vabaks.
Mõnes mõttes on teistel vastuvõtul osalejatel muidugi mõnusam, kui EKRE liikmeid pole kohal, sest alati, kui kuhugi laudkonda sattub mõni EKRE liige, läheb tüütuks vaidluseks. Kuigi mõistagi ei saa salata, et nn padutolerastid ja muidu oma põhimõtetes kümne küüne ja kõigi hammastega kinni olevate kohta kehtib sama.
Sellest on kahju, et Viktoria Ladõnskaja otsustas presidendi vastuvõtule mitte minna, sest ta on kena naine ja küllap mõnigi mees oleks tahtnud temaga ühe valsi keerutada. Tema põhjendas seda vastabiellunud presidendi moraalitusega ja sellega, et meie vabariigi aastapäeva tähistamine on ammu muutunud edevuse laadaks. Ladõnskajal võib isegi õigus olla, kuid miks vanad vabadusvõitlejad käisid vastuvõtul, kui Arnold Rüütel oli presidendiks ja ordeneid võeti ka temalt vastu.
Ilmselt on praegu protestimine ja boikott moes ning paljudel löövad põhimõtted kõrvus vere kohisema.
Kui on ikka tõsine tahtmine presidendi vastuvõtt tuksi keerata, siis tuleks kohale minna nagu armuvalust segane Kiir läks Tootsi ja Teele pulma ning kukkus sahvris laamendama. Vastuvõtul saaks ju igasugu seatempe korraldada: kakelda, laudu ümber ajada ja tordisõda pidada. Igasugu avaldused on ammu ära tüüdanud. Tegusid on vaja, protestijad ja boikottijad, mitte suuri sõnu!
Indrek Kuus on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal ning töötanud 1994. aastast ajakirjanikuna-toimetajana uudisteagentuuris BNS, Linnalehes ja Postimehes.
/nginx/o/2016/05/06/5347371t1haf57.jpg)