Evelyn Kaldoja: rak­etikilbiühistu

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelyn Kaldoja
Evelyn Kaldoja Foto: Liis Treimann

Kujutlege, kui terve maailm oleks üks kõrge korterelamu. Mõned korrused on täitsa kenad, mõni lehkab tugevasti uriini järele, mõnel võib saada peksa ja mõnel ähvardab surm. Mistap teatud korrustele tasub minna ainult liftiga ja mõnele üldse mitte.

Puhaste korruste piirkonnas asub näiteks kodanik U suur apartement. Ta on jõukas, haritud ja abivalmis, aga mõne majaelaniku hinnangul häiriv oma moraalitsemise ja sekkumisvalmidusega. Siis on seal ka näiteks P, kellel on sisukas veiniriiul, aga samas ekstsentriline loomus. Ja S, pragmaatiline hapukapsasõber. Ja mitu elanikku, kes alles remondivad oma kodusid, mille seltsimees V allkorruselt vahepeal oma ühiskorteriga liitis.

Samas on ka korruseid, kus elab pesueht asotsiaale ja retsidiviste. Näiteks So, kelle kodus käib pidev peks ja tapmine. Isegi aktiivne U ei taha sinna oma nina toppida, sest nad mäletavad hästi, mis juhtus seal 1993. aastal peretüli lahendades.

Ühel madalamal korrusel elav I kõlistab demonstratiivselt kimpu, mille kohta levib kuulujutt, et see on muukrauakomplekt. Keegi ei tea täpselt, kas ta on tõesti suuteline mõnest uksest läbi tulema. Aga kõlistamine muudab paljud, teiste hulgas U, närviliseks.

Kõrvuti korterites elavad sugulased LK ja PK ei räägi üksteisega juba aastakümneid. Sugulasi eraldava vaheseina mõlemad pooled on mineeritud. PK on tuntud fanaatiku ja potentsiaalse püromaanina.

Nendega võrreldes paistab otse puhaste korruste all elav V kohati üsna normaalsena. Tõsi, kahjuks tal on probleeme alkoholiga. Ja kui V joob, muutub ta agressiivseks – enamasti ainult räuskab, aga on ka halvemini läinud. Alles hiljuti käis ta korrusenaabri G kodus kuvaldaga laamendamas ning nüüd väidab, et G esik ja rõdu on omaette korterid.

Mõeldes alakorruste pättidele, otsustab puhaste korruste ühistu (mis tegutseb lisaks ülemajalisele ühistule), et aeg oleks ühise tule- ja vargaalarmi loomiseks. Olukorras, kus mitme korteri elanikul on üht-teist juba olemas ja U tahaks ehitada oma süsteemi nii, et see käiks ka läbi osa ühistu uusliikmete korterite, saaks selle kõik ehk liita kokku ühiseks toimivaks häire- ja kaitsesüsteemiks.

Et viimane kord suutis V ülakorruste ühistu peol napsiga piiri pidada, pakutakse talle, et ta võiks ehk olla kah vargakaitses osaline. Esialgu hakkab ülakorruste ühistu siiski ise ehitama, aga ei välista, et tulevikus võiks ta leppida V-ga kokku vastastikuses naabrivalves alumiste korruste pättide suhtes.

Täpselt alarmiarutelu ajal otsustab PK sugulase ukse taha lõkke teha ja keegi ei tea, kaugele leegid ulatuda võivad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles