Rannar Vassiljev: kas õigus on Sorosel või Stiglitzil?

Rannar Vassiljev. Foto: Marianne Loorents

Rannar Vassiljev kirjutab maailma finantsturgudel halvasti alanud majandusaastast ning nendib, et lootes paremat, tuleks valmistuda ka halvemaks.

Maailma suuremad börsid alustasid aastat kehvemini kui kunagi varem. Globaalselt haihtus finantsturgudelt nädalaga 4 triljonit dollarit, mis on võrreldav Saksamaa SKPga. George Soros võrdles olukorda 2008. aastaga. Nobelist Joseph Stiglitz on aga märksa mõõdukam ega näe Hiina börsilanguses kataklüsmilist globaalset mõju. Kas aasta algus on olnud nii tõsine, et rahandusministeerium peaks igaks juhuks riigieelarve kärpekäärid sahtlist lauale tõstma või oleks see ilmselge üle reageerimine?

Mõne teise riigi kontekstis tundub seitsmeprotsendine majanduskasv ebareaalse unelmana, kuid Hiinas ollakse harjunud enamaga. Majanduskasvu aeglustumine pole siiski üllatav, pigem luges turg jüaani devalveerimisest märke, et olukord võib majanduses olla kesisem, kui viimane statistika näitab. Lisaks teeb finantsturgu ärevaks Hiina võimekuse vähenemine majanduse turgutamisel. Viimase poole aastaga on valuutareservid vähenenud peaaegu viiendiku võrra ning era- ja avaliku sektori laenukoormus on aastatega küündinud kolmekordse SKP tasemeni.

Hiina majanduskasvu pidurdumine ja jüaani nõrgenemisega kaasnev ostujõu vähenemine ei mõjuta otseselt kuigi oluliselt Eesti eksporti. Meie peamistele kaubanduspartneritele, Rootsile ja Soomele, on Hiina küll oluline partner, kuid ka nende eksport jääb alla viie protsendi. Küll on põhjanaabrite jaoks tähtis Saksamaa turg ning viimase kaupadele on Hiina juba olulisem sihtriik. Seetõttu on maailma suuruselt teise majanduse käekäik meile kaudselt siiski oluline.

Rohkem peaksime aga muretsema üldise ebastabiilsuse pärast finantsturgudel. Viimaste vahetut mõju reaalmajandusele oleme hiljuti kogenud. Isegi kui praegune mull ei ole sama suur kui kaheksa aasta eest, tuleb arvestada, et ka suur hulk võimalikke abivahendeid on juba praeguseks kasutatud, riikide laenukoormus on jõudsalt kasvanud ning keskpankade arsenal aktiivselt lahinguväljal. See tähendab, et monetaar- ja fiskaalpoliitikaga võimalikku kriisi leevendada on pehmelt öeldes keeruline.

Riigieelarve aluseks olevas majandusprognoosis eeldatakse globaalse nõudluse paranemist ja peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemist. Maailmamajanduse väljavaadete suhtes on muidu pigem optimistlikum Stiglitz skeptiline, väites, et 2016. aasta ei tule eelmisest parem. Sama meelt on IMFi juht Christine Lagarde, kelle hinnangul valmistab maailmamajandus sel aastal pettumuse.

Meie suurim ekspordipartner Rootsi on seni näidanud korralikke majandustulemusi. Samas on nende kohal endiselt hõljumas kinnisvaramulli vari. Rootsit on viimastel aastatel iseloomustanud kiireimad hinnatõusud Euroopas. Kui üldiselt tõi viimane kriis kaasa ka kinnisvara hindade korrektuuri, siis Rootsis on hinnad kasvanud kakskümmend aastat järjest. Võimalikud probleemid sealsel kinnisvaraturul ei mõjuta meid pelgalt importiva riigina, vaid annavad tunda ka meie pangandussektoris, mis on enamikus Rootsi mõju all.