Riigivanem kirjutas alla Rahvuskogu kokkukutsumise otsusele. Rahvuskogu tuleb kahekojaline. Ülesanne – muuta põhiseadust ja võtta vastu uus. Rahvuskogu peab töö läbi viima kuue kuu jooksul.
Postimees 1936. aastal: rahvahääletus 23., 24. ja 25. veebruaril
8. jaanuar 2016, 21:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmapäeval, 8. jaanuaril riigivanem Konstantin Päts kirjutas vabariigi valitsuse koosolekul alla järgmisele otsusele:
«Esitan eesti rahvale vabariigi põhiseaduse paragrahvide 1. ja 27. alusel otsustamiseks Rahvuskogu kokkukutsumise otsuse kava ja määran rahvahääletuse 23., 24. ja 25. veebruariks 1936. aastal;» /…/
Selle suureulatusliku sammu kohta annab riigivanem täna ajakirjanduse esindajaile lähemaid seletusi.
Pärast rahvahääletamise ja Rahvuskogu kokkukutsumise otsuse allakirjutamist vaadati valitsuse koosolekul läbi ja anti riigivanema poolt Rahvuskogu kokkukutsumise seadus. Seadus, mis koosneb 65 paragrahvist on üldiselt analoogiline tavalisele rahvahääletuse teostamise seadusele. See määrab ära rahvahääletuse ringkonnad ja jaoskonnad, hääleõiguse, rahvahääletamist toimetavad asutused, teostamise ja tagajärgede kokkuvõtmise korra ja lõpuks süüteod rahvahääletamise vastu. 9.01.1936