Eellepingu allkirjastamine Neeme Järviga kultuuriministeeriumis 17. augustil 2009.

FOTO: Kultuuriministeerium

Ka kunstiinimene peab käituma riigi kodanikuna, kui ta ikka on kodanik.


Laine Jänese – Neeme Järvi konfliktis peab sõna sekka ütlema. Oma riiki armastav riigi kodanik ei tohi lasta jämedalt solvata ministrit, kes on valitud rahva poolt teda esindama. Inimese solvamine on üldse vastik, seda enam ministri nimetamine riiklikuks kurjategijaks selle eest, et minister ei saa lubada maksumaksjate raha seadusevastast kulutamist.

Riik ei saa eksisteerida seaduste ja reegliteta. Aga kurvastavalt sageli tuleb ette, et kunstiinimesed arvavad, nagu nende tegevuse sidumine seaduste ja reeglitega oleks loominguvabaduse kohatu piiramine. Seadused kehtigu justkui mujal ja teiste jaoks.

Kas ei peaks kunstiinimesed, nii jutumärkides kui ilma, mõtlema, et nendele kulutatakse ju maksumaksja raha, neile ei ole aga sugugi ükskõik, kuidas seda raha kulutatakse. Selleks et toimiks õiguspärane elukorraldus, ongi ju olemas ka ministeeriumid ja ministrid.

Neeme Järvi armastab alati Ameerikat eeskujuks tuua. Tõde on aga selles, et rikas Ameerika riik ei pea ülal ühtegi riiklikku sümfooniaorkestrit, sest see on kallis ja tülikas. Et Eesti riik peab, tuleb armastusest oma rahva ja oma muusikute vastu.

Meil ei ole kõrgkultuuri toetamine-ülalpidamine nende seas, kellel raha on, popp. Tunnustagem siis neid, kes teevad kõikide kunstiliikide arendamise nimel sugugi mitte kerget ja tänamatut bürokraaditööd, selle eest, et nad vaatamata majanduslikele raskustele püüavad siiski kunstide arengut «püsti hoida».

Jagan täiesti Mustoneni arvamust, et võõrast riigist, ennast maailmakodanikuks nimetava, ükskõik kui tuntud inimese poolt Eesti riigi esindaja solvamine ei ole normaal­sele Eesti riigi kodanikule vastuvõetav.