Hilisteismelisena sõitsin suvel bussiga Piritale ujuma. Buss oli palav ja napilt riides inimesi tihedalt täis litsutud. Ühtäkki tundsin, kuidas kellegi käsi mulle tagumikule liikus ja seda kobama hakkas. Ahistajat tuvastada ei õnnestunud ja noore inimesena asjale reageerida ka ei osanud. Järgmises peatuses trügisin bussist välja ja ülejäänud päeva tundsin end halvasti.
Käperdamisvolinik annab nõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kölni linnapeal Henriette Rekeril (59), kes soovitas uusaastaöö käperdamisskandaali järel naistel võõrastest vähemalt käsivarre kaugusele hoiduda, oleks kindlasti mullegi olnud anda mõni kasulik nõuanne: näiteks oleks võinud bussi asemel ju jalgsi randa minna. Aga tambime nüüd veel kord pähe: ohver pole süüdi, süüdi on ründaja.