Postimehele antud intervjuus ütles võrdõigusvolinik Liisa Pakosta, et alanud aastal on eritähelepanu all puudega inimesed. Endiselt valmistavad muret ka palgalõhe ja meeste ligipääs haridusele.
Liisa Pakosta: sel aastal on eritähelepanu all puudega inimesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakosta sõnul on terve rida seadusandlikke akte, mis palgalõhet tekitavad. Näiteks vanemahüvitise maksmisel ei arvestata mitte seda, mitu tundi inimene lapse kõrvalt tööl käib, vaid seda, kui palju ta selle eest palka saab. Süsteem oleks võrdsem, kui arvesse võetaks lapse kõrvalt tööl oldud aega, ütles Pakosta.
Eesti tööturult on eemal peaaegu 50 000 inimest, kes hooldavad oma last või vanemat. Pakosta sõnul on üks probleem see, et lasteaiakohti pole piisavalt. Mis puudutab hooldamist vajavaid vanemaid, siis võib häda olla selles, et inimestel pole piisavalt raha, et oma vanem hooldekodusse panna.
«Kõik inimesed, kellel on probleem sellega, et ta tahaks tööd teha, aga ta ei saa seda teha põhjusel, mis ei olene temast endast, saavad pöörduda voliniku poole. Päris paljudel juhtudel me saame aidata lahendust leida,» ütles Pakosta ja lisas, et juhul kui probleemi lahendada ei õnnestu, siis vähemalt suunatakse inimene õige ametniku poole ning aidatakse tal lahendust leida.
Võrreldes Eestit muude Euroopa riikidega, siis Pakosta sõnul on meil asju, mis on oluliselt paremini kui Euroopas, näiteks on Eesti naised haritud ja käivad täiskohaga tööl. Negatiivse poole pealt hakkab silma see, et võimu juures olevate naiste osakaal on väike. Seevastu meeste osakaal on väike kesk- ja kõrghariduses ning õpetajaskonna hulgas.