Oma raamatus «Male kui elu mudel» (eesti k Tänapäev, 2009) kirjutab male eksmaailmameister Garri Kasparov mängude mängu abil lahti praegusaja maailmas aset leidvaid sündmusi. Tema kaasteelisteks on sel mõtterännakul maailmameistrid, üks karismaatilisem kui teine. Ainsa erandina, suurmeistrina, kes maailmameistri tiitlit kunagi ei võitnud, figureerib mõtestajate reas eestlane Paul Keres. Täna tähistame legendi 100. sünniaastapäeva.
Juhtkiri: igavesti igavene teine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erilisus võikski olla üks neid märksõnu, mida Kerese puhul on esile toonud nii tema kaasaegsed kolleegid-konkurendid kui ka hilisemad suurmeistrid, biograafid ja publitsistid. Enamik neist on veendunud, et Keres oli mingil ajajärgul maailma parim maletaja, kellel punavõim ei võimaldanud tšempioniks saada. Nõukogude võimule džentelmenlik Keres oma «kodanlise» minevikuga ei sobinud. Ta oli mänginud Suur-Saksamaa turniiridel ja üritanud ka 1944. aastal läände põgeneda. Need on juba praegusajaks tuntud seigad.
Äsja ilmunud monumentaalse raamatu «Paul Keres» (Olympia 2015) autor Paavo Kivine ei toetu mitte ainult emotsioonidele ja suulistele allikatele, vaid ka dokumentidele. Kivine avaldas juba mullu kevadel ajakirjas Tuna Kerese kohta koostatud õiendi, mis 9.10.1946 saadeti ÜK(b)P Keskkomitee sekretärile Ždanovile. Dokumendis seisis muu hulgas, et Kerest võiks lubada välismaale maailmameistrivõistluste turniirile, kus ta «omab suuri šansse saavutada /…/ teine-kolmas koht». Keres ei tohtinud olla takistuseks Kremli soosiku Mihhail Botvinniku tõusule. Keresele oli määratud olla teine. Ühtlasi sai temast kuulsaim igavene teine läbi aegade.
Keres tegi oma õpikute ja raamatutega malest Eestis suure mängu ning mängis (ja ka kirjutas) Eesti maailmas suureks. Seda viimast ka ajal, mil vaba Eesti oli okupeeritud. Kerese nimi elab ka uute malefännide seas edasi – pole vist ühtki tuntumat maleprogrammi, mis ei sisaldaks Kerese partiikatkeid või viiteid talle.
Rahvusvaheline maleföderatsioon FIDE on kuulutanud suure juubeli puhul 2016. aasta Paul Kerese aastaks. Eestis ilmuvad meenemünt ja postmark, tuleb näitus ning leiab aset hulk temaatilisi üritusi. Kuid suur küsimus on, kuidas jäädvustada ühe läbi aegade suurima eestlase nime. Mainitud Paavo Kivise võimsa teose ja Valter Heueri uurimistöö kõrval võiksime ju mõelda, kuidas Kerese nime au sees hoida ka siis, kui juubeliaasta lõpeb.
Viimastel aastatel on Eesti saatuse lood üleilmsel kinolinal tähelepanu äratanud. Kindlasti vääriks mängufilmi ka Kerese lugu. Lihtsast perest pärit Narva nooruki tõus glamuurse maailma rambivalgusesse, Eesti okupeerimine, Teise maailmasõja vapustused ja hilisemad kompromissid. Igavese teise saladused ootavad ikka veel avastamist.