Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles «Postimehe Päevaintervjuus», et puuetega inimesi puudutavates seadustes võib tulla üllatusi ette ka lähitulevikus.
MARGUS TSAHKNA PÄEVAINTERVJUUS: saan paanikast aru, ma ei hakka midagi õigustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministri hinnangul peaksid abivahendite ostmise ja rentimise hinnad perspektiivis hoopis langema.
«Asja mõte on selles, et raha, milllest kompenseeritakse vahendeid, ei ole riigi raha, see on maksumaksja raha,» selgitas sotsiaalkaitseminister uut piirhindade süsteemi. Tema sõnul olid abivahendite pakkujad varem motiveeritud pakkuma võimalikult kallist abivahendit, sest riik kompenseeris vahe. «Nüüd näeme täpsemalt, mis abivahendid on kellelegi määratud,» lisas ta.
Samas kehtib piirhind ka siis, kui inimene valib odavama abivahendi.
Puudega laste abivahendid on sageli kallimad kui täiskasvanute omad, see seab puudega laste vanemad eriti halba seisu. «Kindlasti ei tohi hinnad tõusta, vanemate kulutused ei tohi tõusta,» ütles selle peale sotsiaalkaitseminister. Ta lisas, et hetkel on hinnad tõusnud ühe firma puhul ning teised firmad pole hinda tõstnud.
«Ma saan paanikast aru, ma ei hakka midagi õigustama,» tõdes minister ning lisas, et tegemist oli olulise kommunikatsiooniveaga ning ta palub vabandust. «Sotsiaalkindlustusamet on saanud selge juhise see jama ära lõpetada».
Teateid ei saanud abivahendeid vajavad inimesed aga seetõttu, et polnud nimekirju inimestest, kes neid vajavad. Praeguseks on need olemas. «Teavitustööd tehtud, aga see pole olnud piisav. Ka minul on küsimus, miks see pole olnud piisav,» lisas minister.
Tsahkna sõnul on nimetatud reformi toimumine tegelikult väga positiivne, kuid tuleb tõdeda, et nii nagu varasematelgi kordadel, on ka selle reformiga nii, et «tahtsime parimat, aga välja tuli jälle nii nagu alati».
Praegused probleemid on Tsahkna hinnangul tingitud kiirustamisest, kuigi reformi on ette valmistatud natuke üle kahe aasta. Samuti oleneb see tema hinnangul sellest, mida muuta kavatseti.
«Senises süsteemis abivahendeid võimaldati maakondade kaupa, inimeste valikud piiratud, konkurentsi ei tekkinud,» ütles ta.
Tsahkna lisas, et kõigi suurema arve saanud inimestega võetakse ühendust ning tänaseks hommikuks on sel teemal pöördujaid olnud 24. Minister rõhutas, et suurema arve saanud inimesed arveid ei maksaks ning ootaks, mil sotsiaalkindlustusamet nende poole pöördub.