Aga mis oleks, kui ajateenistus oleks ühtlasi ettevõtlusoskuste arendamise koht? Kui ajateenistus innustaks eluhoiakuid ja mõtteviise, mis on vajalikud, et olla ettevõtjana edukas? Sõjaväeline efektiivsus ja ettevõtjalikult loov mõtlemine – on need tingimata vastandid, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht ja reservväelane Kristjan Oad.
Kristjan Oad: mis oleks, kui ajateenistusest saaks ühtlasi ettevõtlusoskuste arendamise koht?
Sel nädalal alustas ajateenistust taas üle 300 noore mehe ja naise. Uudiseid nähes meenusid enda teenistusaja rõõmud ja vaevad. Kuigi Eesti Kaitsevägi on aastatega teinud hüppelisi edasiminekuid, paistab, et ajateenija põhimured on jäänud samaks. Mida ma siit eluks kaasa saan? Kuidas on ajateenistus kasulik ajainvesteering? Ja ennekõike ettevõtluse sihiga noortel – miks ma pean siin istuma, selmet oma ettevõtet luua ja arendada?
Aga mis oleks, kui ajateenistus oleks ühtlasi ettevõtlusoskuste arendamise koht? Kui ajateenistus innustaks eluhoiakuid ja mõtteviise, mis on vajalikud, et olla ettevõtjana edukas? Sõjaväeline efektiivsus ja ettevõtjalikult loov mõtlemine – on need tingimata vastandid?
Dan Senor ja Saul Singer on raamatus «Start-Up Nation: The Story of Israel’s Economic Miracle» analüüsinud, miks on Iisraeli ühiskond niivõrd ettevõtlik ja kuidas kasvab Iisraelist välja nii palju uuenduslikke start-up’e. Ühe põhjusena näevad autorid Iisraeli kui immigrantide ühiskonda.
Suur osa Iisraeli elanikest on üle maailma kokku tulnud juudid või nende lapsed. Kes võtab ette rännaku kaugele maale, ongi üldiselt keskmisest hakkajam. Samas jäävad suured sisseränded Iisraeli juba aastakümnete taha. Nii parimais aastais kui ka sirguv põlvkond on sündinud kohapeal.
Mis on innustanud ettevõtlikkust neis?
Senor ja Singer annavad vastuseks, et nad kõik, nii mehed kui ka naised, on läbinud Iisraeli ajateenistuse. Nii kummaline kui see ka ei tundu, just Iisraeli ajateenistust peavad Senor ja Singer teiseks suureks põhjuseks, mis teeb Iisraelist ettevõtjate ühiskonna.
Iisraeli ajateenistus ei ole kuigi sarnane Eesti ajateenistusega. Iisraeli ajateenistus on üles ehitatud õpetama iga ajateenijat iseseisvalt mõtlema, improviseerima ja leidma ise probleemidele lahendusi. Ajateenijaid julgustatakse esitama küsimusi ja mõistma põhjusi plaanide taga. Neilt oodatakse isegi, et nad teatud juhtudel eiraksid ülalt tulnud käske ja tunnustaksid juhtidena vaid neid, kes tõesti on sellele kohale parimad.
Selle tulemuseks on sõdurid (ehk kodanikud), kes on harjunud mõtlema, otsustama ja vastutama, samuti usaldus ja kamraadlus läbi kõigi juhtimistasandite. Näib, et Iisraeli kaitsevägi on mõeldud olema olukorda mõistvate ja usalduslikult koos töötavate indiviidide võrgustik, mitte tuimalt käsule alluv koloss.
Iisraelis toodetaval Merkava tankil asub maailmas ühena vähestest mootor esiosas, et igal juhul kaitsta meeskonda. Kui seda on vähegi võimalik ära hoida, ei saa väikeriik endale lubada langenud sõdureid. Samuti ei saa väikeriik endale lubada, et ükski tema sõdureist oleks loll.
Loomulikult peab igas sõjaväes olema ja püsima reeglitest kinnipidamine, kord ja distsipliin. Nagu ettevõtluses, nii ka kaitseväes on oluline saavutada hea süntees (enese)distsipliinist ja indiviidi vabast leidlikkusest.
Usutavasti on Iisraeli sõjaväekultuur Eesti omast erinev ja Eesti Kaitseväe muutmine ettevõtjate kasvulavaks ei oleks kerge ülesanne. Ent nagu Iisrael näitab, ei ole tegelikult ületamatuid takistusi, et ajateenistus võiks ühtlasi olla uute ettevõtjate arenguprogramm. Ajateenistuse läbimine iga aastaga aina rohkemate kodanike poolt võiks olla samal ajal nii meie julgeoleku garant kui ka üks viis, kuidas vältida keskmise sissetuleku lõksu ja saada rahvana rikkamaks.