Eesti rahvas ei ole saanud ega saa ka tulevikus suureks arvult. Ilmselt ei hakka me kunagi kuuluma ka selle maailma rikkaimate hulka. Kõik, mis meil üle jääb, on saada suureks vaimult.
Juhtkiri: vaimult suur Ivo Felt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui vaatame veidi Euroopas ringi, ei leia me sealt teist sedavõrd väikese rahva keelset kultuuri, mis oleks sedavõrd kõrge arengutasemeni jõudnud. See poleks võimalik inimesteta, kes ei karda mõelda suurelt. Ega karda võtta ka riske. Pole kahtlust, et värskelt Postimehe aasta inimeseks valitud filmiprodutsent Ivo Felt kuulub just nende inimeste kilda.
Möödunud aastal teenisid «Mandariinid» Oscari nominatsiooni ning sel aastal kandideerib «Vehkleja» Kuldgloobusele. Nii «Mandariinid» kui ka «Vehkleja» on rahvusvahelised koostööfilmid – nagu tänapäeva piirideta maailmas kombeks – ja selle edu taga on suurem kollektiiv, kelle hulgas ka Ivo Felt ja Allfilmi stuudio. Kahtlemata ongi olulised edu komponendid suurepärane meeskond ja õnnestunud meeskonnatöö.
Tavalisele kinokülastajale ei pruugi filmiprodutsendi elukutse just palju ütelda. Kui näitleja, stsenaristi, operaatori või režissööri rolli filmi valmimisel pole tarvis pikemalt seletada, siis produtsendi töö vajab ilmselt siiski väikest tutvustust. Produtsent on põhimõtteliselt inimene, kellel tuleb leida toetuspunkt, et liigutada Archimedese kombel maailma. Produtsendi töö seisneb projekti juhtimises ideest tootmisse ja hiljem levisse. Produtsent on see, kellel tuleb leida vahendid filmi tootmiseks ja juhtida efektiivselt kümnete, aga vahel ka sadade inimeste tööd. Produtsent peab olema ka väsimatu tutvustaja ja eestkõneleja.
Sport on väike elu mudel, nagu on sageli öeldud. Ivo Feldi produtseeritud filmid on viinud eesti filmi, kasutades spordi termineid, tippliigasse, kinkides kaasa elajatele kuhjaga positiivseid emotsioone. «Mandariinide» Oscari nominatsiooni ei saa alahinnata. Soomes on selleni seni jõudnud vaid Aki Kaurismäe «Mees ilma minevikuta». Ehkki «Mandariinide» ja «Vehkleja» tegijad on meedias korrutanud, et edulootused filmimaailma suurtel auhinnagaladel on väga väikesed, ei ole need olematud. Ka võõrkeelse filmi Oscari jagamistel on ette tulnud üllatusi, viimati ehk seoses jaapani filmi «Lahkumised» võiduga 2009. aastal.
Filmid «Vehkleja» ning «Mandariinid» on aidanud tutvustada maailmas Eestit kui suurt filmiriiki. Edukas eesti film on parim mainekujundusprojekt, mis aitab tõsta ühtaegu nii eesti filmi mainet kui ka tutvustada meie maa ja rahva ajalugu ning kultuuri. Selle eduloo taga seisabki paljus Ivo Felt. Suuresti tänu temale said «Mandariinid» tuule tiibadesse, tänu temale liigub samas suunas ka «Vehkleja». Felt on aidanud saada suuremaks nii väikesel eesti filmil kui ka väikesel eesti kultuuril.