Andreas Kaju.

FOTO: Toomas Tatar

Suur migratsioonilaine seadis möödunud aastal kogu Euroopa ühtehoidmise ja solidaarsuse suure surve alla ning see motiiv oli kandev ka presidendi uusaastatervituses, samas on need probleemid nii suured, et kui president ütleb, et ta ei kahtle Eesti hakkamasaamises, siis küllap jääb paljude kuulajate südameisse kahtlus, kas see ikka on nii, kirjutab suhtekorraldaja ja portaali poliitika.guru toimetaja Andreas Kaju.

President võttis aasta kokku poliitika.guru toimetusega samas võtmes: selja taha jäi ebastabiilsust, ebaselgust, ebakindlust suurendanud aasta. Presidendi tervitus oli klassikalises traditsioonis - võttis sissejuhatuses kokku halva ent jättis väljajuhatuses kuulajad lootusega paremast homsest. Selles mõttes on läkitus realistlik. Nagu sotsiaalteadlased üle kogu Lääne nendivad - praegu on täisealine ja elujõus põlvkond, kes erinevalt paljudest-paljudest eelnenuist ei usu tingimata, et elu läheb paremaks. Seda kinnitab sotsiaalne stratifikatsioon ja osades ühiskondades kasvav ebavõrdsus süsteemsete probleemide tõttu - laste ligipääs haridusele ei ole kõikjal võrdne. Sellele on viidanud aasta jooksul Eestis ka president ja uus õiguskantsler Ülle Madise.

Ajakirja Time aasta inimene on Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Eestiski on ajakirjandus aasta inimeseks ristinud pagulase - jutt on ju samast teemast. Suur migratsioonilaine, mida takistada on väga keeruline ja sõjapagulaste puhul moraalselt küsitav, seadis möödunud aastal kogu Euroopa ühtehoidmise ja solidaarsuse suure surve alla - see motiiv oli kandev ka presidendi tervituses. Muidugi on selge, et pagulaste suure hulgaga kaasneb riske ja probleeme, mis vaadates Euroopa viimaste aastakümnete tegevust ei sisenda kellelegi kindlust, et nendega hakkama saadakse, ent president kutsus meid üles ausalt nendest probleemidest rääkima, jäädes samas kaastundlikuks nende suhtes, kes abi vajavad. Pagulaste ja väga olulisena ka nende meie Lõuna-Euroopa pereliikmete suhtes, kes seni on raskust üksi pidanud taluma - ja pole sellega mõistetavalt hakkama saanud.

Just see solidaarsus Euroopa liikmesriikide vahel ja kokkuhoidmine, olgu välised ohud ja katsumused kuitahes suured, on presidendi arvates oluline. Sest meie iseseisvust võimaldavad meie enese tahte kõrval liberaalsete demokraatiate koalitsioonid, kes üksteise valikut vabade riikidena eksisteerida nõu ja vajadusel jõuga toetavad. Solidaarsuse murenemine seab ohtu kõik ja esmajoones need, kes tsivilisatsioonide murdejoonel peavad hakkama saama, jäävad esimestena üksi. Ise sellesse üksindusse, isolatsiooni tormamine on presidendi arvates hukatuslik. Sajad tuhanded pagulased Euroopas on reaalsus ja me peame aitama neid riike, kes selle koorma all kannatavad. 

«President kutsus meid üles ausalt nendest probleemidest rääkima, jäädes samas kaastundlikuks nende suhtes, kes abi vajavad.

Need probleemid on samas nii suured, et kui president ütleb, et ta ei kahtle Eesti hakkamasaamises, siis küllap jääb paljude kuulajate südameisse kahtlus, kas see ikka on nii. Seda kahtlust möödunud aasta oma kaootilisuses meisse külvas ja vaid ausa, otsekohese poliitika ning dialoogi toel on võimalik taastada usk, et meil on plaan ja me suudame sellest kõigest tervetena välja tulla.

President on juba ka varem sel aastal teinud kriitikat SDE uue esimehe Ossinovski koalitsioonilepet lammutanud ja väljaspoolt sihituna tundunud enesekehtestamisstrateegia suhtes. See kandus ka aastalõputervitusse, sest käitumine, mis kuust kuusse seab kahtluse alla kevadel sõlmitud valitsusleppe asjakohasuse, vähendab valitsuse tõsiseltvõetavust ja usaldusväärsust. Oludes, kus elu Eesti ümber, üle kogu maailma on suurte tsivilisatsioonide ja tõusvate ning langevate jõudude tektooniliste plaatide põkkumises ebastabiilne, ei tule kasuks siseriiklik närveldamine ja tõmblemine. Samas ei tähenda see sootuks seda, et me peaksime taluma katseid pidevalt tappa igasugu diskussiooni alternatiivsete Eesti poliitikavalikute üle julgeolekujutupunktide või Keskerakonnaga hirmutades. Aga see diskussioon peab olema sisuline, tõendipõhine, konstruktiivne, Eesti inimeste tegelikke huve defineerida ja kaitsta püüdes.

Presidendi kõne väljajuhatus rääkis inimesest, kes on siia tulnud mujalt ja kes on siia endale kodu rajanud ning Eestit armastama hakanud. Sellega ta tõrjub ka nende inimeste hirme, kes näevad Eesti radikaalsete ja marurahvuslike poliitiliste jõudude ekstremismi ja matslikku ülbust julgustavas käitumises ohtu Eestile enesele. See lugu julgustas kindlasti kuulajat, kes saab enesega hakkama ükskõik kus, aga tahaks, et ka Eesti oleks igale vabadust ihkavale inimesele tõotatud maa, kus saab ellu viia oma unistuse turvalisemast, paremast elust. 

Ühinen lõpetuseks presidendiga ja soovin Eestile nii enda kui ka kolleegide ja Poliitika.guru toimetuse poolt järgmiseks aastaks usku endasse ja enesekindlust end kehtestada šarlatanide ja klounide suhtes, kes on kaaperdanud meie meedia ja poliitilise diskussiooni teemadega, mis on ülepingutatult tähtsaks aetud nende kõrval, millest me väga vähe sisuliselt räägime - majanduse käekäik, ligipääs haridusele, põhiõiguste tagamine ja võrdne kohtlemine, laste vaesus ja ühiskonna pidev uuenemine.

Head uut aastat!