Tõnu Palm: lõppeva aasta tegijaks oli tarbija

Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. Foto: Peeter Langovits

Seisame uue aasta lävepakul ning seega on aeg küps, et teha möödunud aasta kohta kokkuvõtteid, kirjutab Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm.

Vaevalt kedagi üllatab, et mammutsaaga Star Wars autorid ajastasid «Jõud tärkab» esilinastuse just pühade aega, et meelitada kinodesse miljoneid vaatajaid üle maailma. Tarbija on kuningas suure algustähega. Ka Eesti majandusaastale tagasi vaadates on võtmetegijaks seekord ülekaalukalt tarbija, sest investeeringud ja eksport püsisid languses.

Innovatiivse ja teadmistepõhise majanduse arengu näiteks on kahtlemata ka äsja linastunud Star Wars. Alates 1977. aastast ilmunud saaga on rohkem kui suurepärane meelelahutus, sest on andnud inspiratsiooni ka uuteks leiutisteks ja tehnoloogiainnovatsiooniks. Tänaseks on realiseeritud nii mitmedki filmi fantaasiamaailma üllitistest - droonidest laserrelvadeni, Skype-videokonverentsidest koduabilistest robotiteni.

On põnev jälgida, millega suudetakse veel üllatada arvutimängude maailmaga igapäevaselt kokkupuutuvat Y-generatsiooni. Uued tehisintellektid ja nende kujundatav tark interaktiivne keskkond? Mille prototüüpideks võivad filmi tegelaskujud kujuneda kümne või kahekümne aasta pärast?

Tuleviku edu peitub innovatsioonis

Selge on see, et tulevikus suudavad dünaamiliselt areneda pigem  teenustele ja tehnoloogiale keskenduvad  majandused. Uute horisontide vallutamiseks vajame sarnaselt  filmimaailmale rohkem innovatsiooni, lisandväärtust loovat teadus- ja arendustegevust, patente ning laiemat majanduse õppimis- ja kohanemisvõimet.

Piisab, kui heita pilk näiteks tehnoloogiaaktsiate hinnatasemetele, et mõista, mille vastu on maailmas kõige suurem nõudlus. Näiteks meediafirma Netflix 50 miljardi dollari suurune turukapitalisatsioon on samas suurusjärgus tööstushiiuga General Motors Company.  Google’i turuväärtus on omakorda kümme korda suurem.

2015 kui tarbimisbuumi aasta

Majanduskasvu  vaatevinklist on  Eesti  selle aasta tegijaks kindlasti tarbija, sest eratarbimine on kosunud aastatagusega võrreldes rekordilised 5 protsenti ja veidi peale. See on märkimisväärselt kiirem tempo kui möödunud aastatel ja lubab võtta aasta isegi kokku kui tarbimisbuumi aasta.

Seejuures ei ole eratarbimise kasv toimunud sugugi hüplikult kampaania korras, vaid stabiilselt kogu aasta vältel. Kuigi tarbimiskeskne lähenemine oleks majanduse mõtestamiseks ilmselge lihtsustus, on tarbimise tase kindlasti üks olulisi heaoluriigi mõõdupuid. Eesti on alles teel Põhjamaade heaoluriikide poole, kuid tarbimise konvergentsi tempot ning ka saavutatud ostujõudu pole sugugi põhjust alahinnata.

Nimelt kui alles 2003. aastal küündis Eesti tarbimiskulutuste tase (actual individuaal consumption, ppp) kõigest 54 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, siis tänaseks on ületatud koguni buumiaastate kõrgtase. Seejuures tarbimise elavnemine ei ole Eesti puhul toonud kaasa välisvõlgnevuse kasvu ning ei tugine erinevalt 2007. aastast kahekohalisel laenuportfelli kasvul.

Kõik Balti riigid on näidanud edusamme lähenedes mõõduka tempoga, kuid stabiilselt ELi taseme suunas. Möödunud aasta lõpus oli kõige lähemale ELi keskmisele tasemele jõudnud Eesti (71 protsenti ELi 28 riigist), millele järgnesid Läti (66) ja Leedu (58).

Konvergentsi lõhed viitavad ühtlasi sellele, et Leedul ja Lätil seisab tarbimise ja palgakasvu kiirenemine alles ees, mis lubab edaspidi ka Eestist kiiremat kasvu.

Eesti SKT kasv aastate lõikes ja võrdluses Läti ja Leeduga. Allikas: Foto: Nordea

Eesti endiselt üks kiiremaid Euroopas

Eesti majanduskasv sel aastal küll pidurdus välisnõudluse ja investeeringute languse toel, kuid sellest ei tasu heituda. Koguni kahel eelnenud aastal oli Eesti kiireima kasvuga majandus Balti regioonis (SKT kasvutempo turuhindades üle 5 protsendi), mis on omakorda üks kiireima kasvulavaga euroala piirkondi Rootsi kõrval.

Käesoleva aasta esimeses pooles oli kiireima tempoga küll Läti majandus, millele järgnes Eesti. Heas mõttes on sõbralik mõõduvõtmine ka lühiajaliste näitajate alusel majanduses tervitatav. Pikemas perspektiivis loeb ajutistest spurtidest rohkem arenemisvõime ning võimaluste realiseerimine.

Arvestades nõrgemat kasvuväljavaadet peab Eesti järgmisel aastal kindlasti rohkem mõtlema sellele, kuidas jooksutempot taas üles võtta. Mis oleks need nutikad lahendused olukorras, kus enamus mängijad on juba palliplatsil? Ehk tasub vana aasta viimastel päevadel leida aega just kinoelamuseks, et ammutada inspiratsiooni oma ala liidritelt. Olgu siis filmilinal vehklejad, must alpinist või jedi kangelased.