Europarlamendi liige ja sotsiaalteadlane Marju Lauristin selgitas videointervjuus Postimehele Euroopa rändekriisi ja Eesti majandusseisaku tagamaid.

«Inimarengu aruandes oli aastal 2002 majanduspeatükis tõdemus, et see arengufaas, mida nimetatakse investeeringupõhiseks, hakkab läbi saama. Me peame lähenema innovatsiooni- ja teadmispõhisele majandusele, kus on teised mehhanismid. See on väljakutse, milleks oleksime juba siis pidanud valmis olema,» tõdes Lauristin Eesti majanduse paigalseisu kommenteerides.

«Idufirmade kaupa on majandus sinnapoole liikunud, kuid see pole kogu majandusele andnud seda uut hoogu,» lisas ta. Edasiviivate lahendustena pakkus Lauristin välja paremat koostööd ülikoolide ja ettevõtjate vahel, maksusüsteemi ülevaatamist ning seda, kuidas me oma IT-võimekust kasutame.

«Kurbust tekitab see, et kogu Euroopa Liidus on digiarengu peal meie mees – [Andrus] Ansip on digitaalse ühisturu volinik,» ütles Lauristin ning täpsustas, et Eesti IT-rakendusi oodatakse Euroopas ja meil on selles valdkonnas praegu väga hea maine. «Tulen siia koju – siin selle üle üldse ei arutata,» imestas ta.

«Kuulasin suure huviga Taavi Rõivase kõnet, kas ta seal digimajandusest midagi räägib – ja mitte midagi! Oleksime nagu kuus-seitse aastat ajas tagasi,» leidis ta.

Teise olulise majandusvaldkonnana tõi Lauristin välja uute energiaressursside ja –lahenduste kasutamist, mida arendavad edukalt ka Eesti ülikoolid. «Aga meie ikka maadleme oma põlevkiviga, et mis sellega teha. Oleme oma mõtlemise ja arutamisega nagu ajast maas.»

Euroopa parlamendis inimõiguste ja rände komisjoni kuuluv Marju Lauristin leidis, et peaksime siitpoolt – nii Eestist kui Põhjamaadest – viima teistesse riikidesse ideid, kuidas rändekriisiga just bürokraatlikus mõttes paremini toime tulla.