Reformierakonna pidu hotellis Palace. Taavi Rõivas ja Luisa Värk

FOTO: Erik Prozes

Postimehe kolumnistid valisid välja lõppeva aasta kõige olulisemad sündmused Eestis. Toome esile seitse enim hääli saanud sündmust koos kolumnistide põhjendustega, miks need 2015. aastal tähtsad olid.


Riigikogu valimised

1. märtsil toimusid XIII riigikogu korralised valimised, mille tulemusel pääses parlamenti kuus erakonda. Valimised võitis Reformierakond (27,7 protsenti), mis sai riigikogus 30 kohta, järgnesid Keskerakond (24,8) 27 kohaga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15,2) 15 kohaga, Isamaa ja Res Publica Liit (13,7) 14 kohaga, Vabaerakond (8,7) 8 kohaga ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (8,1) 7 kohaga.

Reformierakonna valimispidu. Foto:

FOTO: Erik Prozes


Mart Raudsaar: Sellel korral olid valimised tavapärasest olulisemad, kuna näitasid, et üksnes poliittehnoloogiaga ei tehta valimisi ning et Eesti demokraatia on täiesti elus. Samas ei pööranud valimised parteisüsteemi täielikult pea peale, mis on tulnud kasuks stabiilsusele.

Erkki Bahovski: Valimised poliitilist maastikku selgemaks ei muutnud. Rahvas sai senise nelja erakonna asemel parlamenti kuus, aga koalitsiooni erimeelsused jätkuvad ja loodetud uut hingamist pole tekkinud.

Andrei Kuzitškin: Reformierakonna võit on mõistuse võit populismi üle. Seega liigub Eesti stabiilselt edasi.

Tarmo Pikner: Olid pöördelise tähtsusega valimised, kus murti nn kartellierakondade ainuvalitsemine ja parlamenti pääses lisaks kaks suhteliselt nišierakonda. Selline riigikogu koosseis kajastab selgemini laiemat valijaskonna spektrit ja vähendab poliitjõudude omavaheliste diilitamiste võimalusi.

Indrek Kuus: Riigikogu sai valitud ja EKRE ja Vabaerakond võisid uhked olla, kuid valitsusvankrit veab ikka Reformierakond, kuigi sotsid pidevalt jauravad. Pandagu siis Ossinovski peaministriks, kui ta tahab jube tuus olla. Koalitsioonikõnelused said pikad ja tüütud ja siis suvi otsa veel avati koalitsioonilepet. EKRE käiab oma vana plaati, Vabaerakonnast ei saa miskit aru, IRL teeb halva mängu juures head nägu, Keskerakond on lihtsalt tüütu.


Eston Kohvri vabastamine

26. septembri hommikul vahetati Pihkva oblastis Kunitšina Gora piiripunktis Piusa jõe sillal kaitsepolitseinik Eston Kohver riigireetur Aleksei Dresseni vastu välja. Kohver rööviti 2014. aasta 5. septembri õhtul, kui ta Luhamaa piiripunkti läheduses Võrumaal Meremäel teenistuskohuseid täitis.

Kohvri ja Dresseni vahetus Piusa jõel. Foto: Ekraanitõmmis Rossija24 videolt

FOTO: Ekraanitõmmis videost


Andrei Kuzitškin: Venemaa poolt vangi võetud kaitsepolitseiametnik. Ta ei teinud FSBga koostööd, ei reetnud oma kodumaad ja naasis Eestisse vaba mehena.

Mart Raudsaar: Mida vähem on Eesti-Vene suhetes probleeme ja lahendamata küsimusi, seda parem. Meie röövitud kaitsepolitseiniku vabastamine võimaldab suhteid jätkuvalt normaliseerida.

Indrek Kuus: Paljud panid aasta Venemaa viietärnivanglas aastakese veetnud kaitsepolitseiniku Eston Kohveri toetuseks Facebooki oma näolappide juurde kollased lindid, kuid väljaõppinud luuraja pärast muretseti ülearu. Õige kaitsepolitseinik peab arvestama vaenlase kätte langemisega ja isegi piinamisega ega tohi reeta riigisaladust. Miskipärast on tunne, et Kohver ise teadis juba ammu, et pääseb, sel ajal, kui siin talle paljud kaasa tundsid. Aga igal juhul tore, et Kohver koju sai ja lurjus Aleksei Dressen priikostilt minema viidi.


Eesti filmikunst murdis maailma

Eesti ja Gruusia koostöös valminud mängufilm «Mandrariinid» (2013) oli esimese Eesti päritolu filmina parima mitteingliskeelse filmi Kuldgloobuse nominent ja samuti parima võõrkeelse filmi Oscari nominent. 2015. aastal esilinastunud Soome-Eesti-Saksamaa koostööfilm «Vehkleja» esitati 10. detsembril Kuldgloobuse nominendiks.

«Mandrariinide» meeskond

FOTO: Mihkel Maripuu


Andrei Kuzitškin: «Mandariinide» Oscari ja Kuldgloobuse nominatsioonid ning nüüd veel Kuldgloobuse nominent «Vehkleja» näitavad, et Eesti kino hakkab maailmakaardile murdma.

Erkki Bahovski: Oscari nominatsioon «Mandariinidele». Kunsti on raske mõõta, aga säärastes aastalõputabelites vast lubatav – tegemist on kahtlemata eesti filmiloo säravaima saavutusega.

Mari Tammar: «Mandariinid» pääses esimese Eesti koostööfilmina Oscari-galale ja «Vehkleja» avab Palm Springsi festivali.


Põgenikekriis ja sallivusdebatt

Tänavu algas Euroopa riikidesse sisse rändavate ja siit läbi rändavate pagulaste ning migrantide arvu järsk kasv, mis tõi kaasa põgenike jaotamise ELi liikmesriikide vahel. Eestis püüdis palju tähelepanu selle tõttu tekkinud sallivusdebatt.

Euroopasse saabuvad põgenikud. Foto: Scanpix

FOTO: ROBERT ATANASOVSKI/AFP


Jaak Jõerüüt: Pikaajaline ja kahemärgiline. Negatiivne on seejuures avaldunud segadus riigi tasemel ja naiivsuse või harimatuse pursked avalikkuses. Positiivne on lootus, et ohutundest tärkab tahe tegelda poliitmängude asemel rohkem riigi kõige olulisemate strateegiliste probleemidega.

Andra Siibak: Pagulasvastased sõnavõtud sotsiaalmeedias on olnud tänavu pidevalt avalikkuse huviorbiidis, koondanud mõttekaaslasi Facebooki gruppides ja andnud ainest lugematuteks uudislugudeks. Pagulasteemaline debatt sotsiaalmeedias ei pannud avalikkust mitte ainult küsima, kust läheb piir sõnavabaduse ja vihakõne vahel, vaid tõstatas uuesti ka teema, kas poleks mitte õige aeg üles otsida justiitsministri sahtlisse ununenud vihakõne ja vaenu õhutamise keelustamise eelnõu.

Henrik Roonemaa: Küsimus, kas me oleme nõus enda ümber nägema teistsuguse nahavärvi, usu või üldse teistsuguse maailmavaatega inimesi, kerkis tänavu Eestis teravalt päevakorrale. Samas selgus ka, et just sallivus on väga oluline meie tehnoloogiafirmadele, kes ei saa ilma välismaalt tuleva tööjõuta kuidagi hakkama. Ainult eestlastega üle maailma edukaid IT-firmasid ei ehita, aga kui ikka tumedama nahaga geniaalne programmeerija Tallinnas tänaval peksa saab, võime varsti oma tehnoloogia-eduloole kriipsu peale tõmmata.


Keskerakonna kongress

29. novembril toimus Keskerakonna XV kongress, kus partei esimeheks valiti taas Edgar Savisaar 541 häälega, vastaskandidaat Kadri Simson sai 486 häält.

Edgar Savisaar ja Kadri Simson Keskerakonna kongressil. Foto: Liis Treimann

FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS


Tarmo Pikner: Tervitatav oli õigeaegne meenutus Eesti riigi taastamise aegadest, et poliitkempluste tuhinas ei kaoks silme eest põhieesmärk. Kogu kongressiga seonduv avas paljude inimeste silmad karmi tegelikkuse tunnetamise raskel teel. Hoiatuseks teistele näitas kongress ilmekalt, kui groteskne ja kurblooline võib olla superpoliitiku (Savisaar) areenilt lahkumise algus.

Ene Pajula: Kuidas on võimalik, et erakonnal, mis ennast lindpriiks kuulutab, on nii palju toetajaid? See peaks olema tõsine häirekell neile, kes võimul, ja need, kes võimul, võiksid lõpuks ometi riigile mõtlema hakata.


Õiguskaitsesüsteemi tegevus

26. augustil pidasid kaitsepolitsei töötajad altkäemaksu võtmises kahtlustatavatena kinni ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna ja juhatuse liikme Allan Kiili. Mõlemat meest kahtlustatakse suures ulatuses altkäemaksu võtmises mitme aasta jooksul.

22. septembri hommikul pidas kaitsepolitsei kinni Tallinna linnapea Edgar Savisaare, kellele esitati kahtlustus korduvas altkäemaksu võtmises. Kahtlustuse said Porto Franco OÜ suuromanik Hillar Teder, Silikaat Grupi omanik Vello Kunman, tema nõunik ja endine tipp-poliitik Villu Reiljan, ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanik Aivar Tuulberg ning ettevõtja Alexander Kofkin. Samuti sai kahtlustuse Tallinna linnavolikogu esimees, Keskerakonda kuuluv Kalev Kallo. Läbiotsimised toimusid nii kahtlustatavate töö- kui ka elukohtades.

Ain Kaljurand ja Allan Kiil. Foto: Jaanus Lensment / Toomas Huik

FOTO: Jaanus Lensment / Toomas Huik / Postimees


Jaak Jõerüüt: Korruptsioon ja sigadused, mida suurem osa rahvast ammu on tajunud, jõuavad sammhaaval uurimisliku ja kohtuliku vormistuseni ka seni end puutumatuteks pidanud inimeste puhul.

Indrek Kuus: Uudistest Keskerakonna ja Savisaare kohta sai tervemõistuslik inimene üledoosi. Muidugi on tore, et kaitsepolitseinikud said lisaks Savisaarele ka Tallinna Sadamas paar meest vahele võetud.  Ja selle asemel, et ametiketiga ringi uhkeldada, võiks Savisaar kodutalus tihastele pekki panna ning oma vana sõbra Aadu tütre käest vabandust paluda.


Estonian Airi pankrot

Riiklik lennufirma Estonian Air lõpetas lendamise 7. novembril ja esitas ligi kaks nädalat hiljem Harju maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiprotsessi esimene istung toimus 15. detsembril.

Estonian Airi viimane lend. Foto: Erik Prozes

FOTO: Erik Prozes / Postimees


Erkki Bahovski: Tegemist oli vist kauaaegse pimesikumänguga Euroopa Komisjoni suhtes. Kas keegi ka vastutab? Mina olen saanud aeg-ajalt juhuslikult maksmata jäänud sentide tõttu hirmsaid ähvarduskirju inkasso ja kohtu peatsest tulekust tasumata jätmise korral. Nüüd aga on mängus miljonid...