Inga Höglund: äärmusluse võidukäik

Inga Höglund Foto: Peeter Langovits

Tolerantsus pole praegu popp. Kui öelda, et lõviosa moslemitest on normaal­sed inimesed, siis langeb lausuja peale masside viha.

Mulle käib, nagu igale teisele inimesele, närvidele, kui mustlane mult raha kerjab või ennustada tahab, kui ülikonservatiivsed usklikud mulle loengut peavad, kuidas ma ükskord ikka põrgus lõpetan, või kui burkades moslemite abikaasad miniseelikus lääne turiste hukkamõistvalt, kuid kiimaselt jõllitavad.

Samas peaks ju säilima kaine mõistus, mis ütleb, et kõik moslemid pole terroristid, kõik põgenikud ei kipu Euroopasse hea elu peale ja kõik türklased ei taha Saksamaal võimust võtta.

Vaadates viimasel ajal vohavat rassismi, võõravae­nulikkuse õigustamist ja äärmuslikkuse propageerimist, jääb mulje, et kainest mõistusest on asi kaugel. Sama kehtib ka järjest äärmuslikemate moslemite puhul.

Keskmist lugejat huvitavad sensatsioon, vetsupottides ujuvad boad, seksiorjus, narkopensionärid, saritulistajad, Putini lemmikloomad, postiga saadetud pommid ja islamiäärmuslaseks hakanud eurooplased. Pomm­uudis meelitab lugejaid.

Kedagi ei huvita korralikud maksumaksjad, kes kohusetundlikult tööd rügavad ja  oma elu elavad. Selleks, et keegi sind kuulda võtaks, pead laskuma äärmustesse. Seega pole imekspandav, kui äärmusrühmitused oma maailmavaadete levitamiseks endale vaid rõlgustega tähelepanu üritavad tõmmata.

Seda trendi näeme ka Eesti igapäevaelus. Pidevalt pressib mõni keskmisest oluliselt suurema tähelepanuvajadusega inimene end millegi sensatsioonilisega leheveergudele. Näiteid on küllaga: Vanni-Maridest Tuule-Jürideni. Äärmustesse laskumine on muutunud popiks. Muidu võid tähelepanu unustada.

Me ei saa suure tõenäosusega kunagi teada, kui suur terrorioht Euroopas tegelikult valitseb. Võitlus nähtamatu vaenlasega külvab hirmu ja paraku ka võõraviha. Kui Saksamaa enam kui 80 miljoni elanikuga riigis on paarsada islamiäärmuslast, kas see on piisav põhjus sildistada ka kõik ülejäänud neli miljonit moslemit terroristideks?

Kas kõik eestlased on samasugused? Kas tööl või koolis on kõik inimesed samade väärtushinnangutega ja samade maailmavaadetega? Kas kõik käivad samamoodi riides? Kas kõik arvavad, et kapsasupp on halb, aga hernesupp hea? Kas kõik on nagu Trolli-Tiiu või Aia-Ants?

Mina küll pole! Ja täpselt sama on ka meie suurima hirmuga, et moslemid vallutavad maailma ja eestlased peavad varsti põgenike eest tundrasse pagema.

Merkeli popp hüüdlause «Multikulti ist tot!» või puudulik integratsioonipoliitika pole piisav argument oma võõravaenulikkuse õigustamiseks.