Viktor Šenderovitš

FOTO: SCANPIX

Raadiojaamas Eho Moskvõ eelmisel neljapäeval eetris olnud saate «Eriarvamus», kus külaliseks oli tuntud kirjanik-satiirik Viktor Šenderovitš, salvestus kadus ootamatult jaama kodulehelt. Eho Moskvõ praktikas ennekuulmatu tsensuuri põhjuseks sai ilmselt asjaolu, et Šenderovtši poolt said nimeliselt mainitud allilmaautoriteedid, keda peetakse Putini «katuseks» ja õpatajaiks alates 16. eluaastast – kirjutab Šenderovits Ježednevnõi Žurnalis.

Päev pärast saate «Eriarvamus» salvestuse ja teksti raadiojaama Eho Moskvõ kodulehelt maha võtmist, sain lõpuks teada - osaliselt tänu kirjavahetusele Facebookis, osaliselt tänu härra Venediktovi vestlustele (mitte minuga) - nendepoolse ametliku versiooni toimunust.

Teate, millega Eho Moskvõ juhatus saate kadumist seletab? Mida täpsemalt serveeritakse minupoolse «isikliku solvanguna» Putini aadressil? Te ei usuks.

Selgub, et ebameeldiva vahejuhtumi põhjuseks said sõnad selle kohta, et Putin on koristaja ja öövahi poeg. Ma justkui süütavat klassiviha - irvitades presidendi päritolu üle.

Pole paha. Russofoob juba olin, nüüd, nagu selgub, astun järgmisesse kaabaklikku järku. Kärumehe lapselapselaps kujutab ennast aristokraadina ja suhtub lihtrahvasse põlgusega.

«Benja! Kui sa oleksid idioot, oleks ma sind idioodina ka jäädvustanud.» Ent ma ei tunne idioodina ei Eho Moskvõ toimetajat Vitali Ruvinskit ega samanimelise raadiojaama peatoimetajat Aleksei Venediktovit. Usun kindlalt nende intellekti ja oskusesse vene kirjakeelt mõista.

Aga vene keeles näeb see koht saate stenogrammis välja nõnda: «Just tema juures (jutt käib kriminaalsest autoriteedist Usvjatsovist - V.Š) käis 16aastane Vladimir Putin trennis, just Usvjatsov korraldas tema, koristaja ja öövahi poja, pääsu kriminaalsel moel Lenigradi riiklikku ülikooli spordikvoodi alusel.»

Täiesti arusaadav kontekst, eks ole? «Koristaja ja öövahi pojale» on lauses vastukaaluks «tasuline Leningradi riiklik ülikool». Ei mingit aju nikastavat mõistatust! Ja tuleb väga pingutada, et sellest lausest välja imeda lihtrahva hulgast tulnu vastast klassiviha.

Ent kodulehe ja raadiojaama toimetajad pingutasid väga, nüristusid maruliselt (loodan, et ajutiselt) ja suutsid tõlgendada teksti kui Putini solvamist klassikuuluvuse alusel.

Aga kuhu nad pääsevad. Tuleb ju kuidagi välja rabeleda nurgast, kuhu nad ennast ise ajasid. Peab ju midagi skandaali põhjuste kohta ütlema! Kui mind poleks matsina kujutatud, oleks nad pidanud tunnitama, et «Eriarvamuse» salvestus kõrvaldati muul põhjusel.

Näiteks seetõttu, et saade sisaldas tõele vastavaid katkeid presidendi biograafiast ühes tema kriminaalsete juhendajate ja tööalaste seltsimeeste nimedega ja süzee tõttu 1990. aastate «bandiitliku Peterburi» variisanda Roman Tsepovi salapärase surma kohta, kel oleks olnud nii mõndagi rääkida Putinist «heitlikel üheksakümnendail», aga kes enam ei räägi.

Peaks tunnistama, et just meie üldrahvaliku Dorian Gray portree, mis on sahvrist päevavalguse kätte lohistatud, sai ööl vastu reedet kellegi närviliste kehaliigutuste põhjuseks ja tõi endaga kaasa salvestuse hommikuse kadumise saidilt.

Kohast ja ajast tulnevate asjaolude tõttu ei võinud Eho Moskvõ toimetajad seda avalikult tunnustada. Inimlikult saab neist aru, kontseptuaalselt samuti: nende tööülesannete hulka kuulub täna kohustus võõrast sõnnikut süüa.

Süüa publiku nähes ja sellise hinnaga raadiojaama säilitades ja samal ajal teda kastreerides.

Paraku on iga taoline episood järjekordne reputatsioonivaring nii Ehole tervikuna, kui igale sööjale presonaalselt. Härra Venediktovit see asjaolude kogusummas enam peaaegu et ei kahjusta, aga Vitali Ruvinski pärast on piinlik.

Tõlkinud Teet Korsten