Kaitseministeeriumi küsitlus tuvastas, et olukorras, kus Eestile tungiks mõni riik kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies Eestis elav inimene. Inimesed on ikka väga osavad luiskama, kirjutab arvamusportaali kolumnist Indrek Kuus.
Indrek Kuus: kes kaaluks sõja korral Eestist lahkumist?
23. detsember 2015, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseministeeriumil polnud järjekordselt rahaga midagi tarka peale hakata, vaid nad tellisid uuringu, millest justkui nähtus, et rünnaku puhul oleks valmis vajadusel relva haarama ja Eestit kaitsma 62 protsenti eestlastest ja 42 protsenti venekeelsetest vastajatest. Meessoost kodanikest oleks valmis riigikaitses osalema 72 protsenti vastanutest.
Küsitlus tuvastas, et olukorras, kus Eestile tungiks mõni riik kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies Eestis elav inimene.
Inimesed on ikka väga osavad luiskama. Küllap ikka kõik kaaluvad sõja, nälja, katku, surmahaiguse ja õnnetu armastuse eest põgenemist. Milleks püssiga vehkida, kui asi on lootusetu? Lasen end kangelasena maha nottida?
Mina ise küll roniks rindele, kui kutsutakse ja tarvis on, aga ei paneks sugugi pahaks inimestele, kes arvavad arukam olevat lahkuda. Kuigi see kõik on õnneks praegu nii hüpoteetiline ja tundub ulmevaldkonda kuuluvat. Ent küllap on neidki, kes väitsa ihuvad, suhkrut, soola ja püssirohtu sahvrisse koguvad.
Paljud Eesti mehed hakkavad vihast värisema, kui juba neegri või muslimi pilti näevad, kuid mõnikord on arukam kaabut kergitada ja öelda: adjöö! Pole midagi lollakamat, kui kuulipritsi ette tormav kangelane, kes karjub kodumaa eest ja läheb vabasurma.
Küll aga on Kaitseliidus müttamine on kahtlemata õige tegu, sest see tõstab nii enesehinnangut kui riigi kaitsevõimet. Putin sureb küll aastate jooksul ära, aga Eestit on ikka tarvis kaitsta. Ei või iial teada, milline võimuhull tohman seal Moskvas jälle pihta hakkab.
Sinimägede võigaste tapatalgute ajal pääsesid Eestist Rootsimaale ka Marie Under ja tema paaž Artur Adson. Nüüd tahetakse nende hauad lahti kühveldada ja luud Eestimaale tuua. Olevat viimane tahe, aga see kõlab kahtlaselt. Ent igal juhul tasub lugeda Underi luuletust ja olla jõulumeeleolus. Kodanik Rõivas tehku endale tasapisi peenlihvi.
Indrek Kuus on lõpetanud Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialal ning töötanud 1994. aastast ajakirjanikuna-toimetajana uudisteagentuuris BNS, Linnalehes ja Postimehes.