/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2015/12/23/4825851t1hffd8.jpg)
Postimehe kolumnistid valisid välja lõppeva aasta meeldejäävaimad ja olulisimad eesti inimesed. Toome esile seitse enim hääli saanud isikut koos kolumnistide põhjendustega, miks nemad tänavu silma paistsid.
Postimehe kolumnistid hindavad: 7 kõige silmapaistvamat eestlast aastal 2015
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvo Pärt
Grammy auhinnaga premeeritud helilooja Arvo Pärt tähistas tänavu 11. septembril oma 80 aasta juubelit ja sel aastal valmis temast ka dokumentaalfilm.
/nginx/o/2015/12/23/4825517t1hd228.jpg)
Jaak Jõerüüt: Imeline helilooja ja ka erilise sõnatundlikkusega inimene, nii andjana kui vastuvõtjana. Kehastab harvaesinevat tunnetuslikku avarust. Sai 80, aga jätkab oma vaimustavat elutööd, võiks samuti igal järgmisel aastal olla aasta inimeste hulgas.
Jelena Skulskaja: Ta kuulub inimeste hulka, kes säilitavad ja tõstavad eesti kultuuri prestiiži rahvusvahelises mõõtmes.
Mart Raudsaar: Ta tähistas oma 80. sünnipäeva ning on üks tuntumaid ja tunnustatumaid nüüdisaja heliloojaid maailmas.
Kelly Sildaru
13-aastase vigursuusataja Kelly Sildaru võidud tänavu endast vanemate osalejatega tugevatel võistlustel on teinud temast olümpialootuse Eesti talisportlaste hulgas. Sildaru saavutas detsembris Colorados Breckenridge'is Dew Touril naiste pargisõidus esikoha.
/nginx/o/2015/12/15/4802571t1h9b65.jpg)
Mart Raudsaar: Hämmastavate sportlike tulemuste eest, rahvas on ta juba kampaania korras aasta sportlaseks valinud, olenemata sellest, kuidas reageerib EOK.
Andra Siibak: 13-aastase free-style-suusatalendi sõidud ja võidud on pannud vaimustuma nii noori kui vanu, nii Eestis kui väljaspool. Kelly tohutu töövõime, pühendumus ja sihikindlus on juba iseenesest muljetavaldavad, kuid kindlasti on muljetavaldav algatus ka tema toetuseks loodud sotsiaalmeedia kampaania, mille eesmärk on EOK otsuse kiuste valida Kelly Sildaru aasta naissportlaseks. Mõne päevaga ühines selle algatusega enam kui 2500 inimest. Saame näha, milliseks kujuneb tulemus lõpphääletusel.
Vello Salo
Tänavu 90 aasta juubelit tähistanud preester Vello Salo pälvis oktoobris siseministeeriumi hõbeteenetemärgi suure panuse eest Eesti usu- ja kultuuriellu. Salo on avaldanud ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eesti territooriumil ning juhtis pikka aega okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklikku komisjoni.
/nginx/o/2015/12/23/4825607t1h86da.jpg)
Jaak Jõerüüt: Jumalamees par exellence, kirjastaja, autor, tõlkija, teoloog, ajaloolane ja koduloolane. Sai 90, aga jätkab oma vaimustavat elutööd. Võiks ka igal järgmisel aastal olla aasta inimeste hulgas.
Mart Raudsaar: Alates laulvast revolutsioonist olen veendunud, et Eesti püsib palvel. Sellel aastal 90. sünnipäeva tähistanud Salol on selles oluline roll. Samuti on ta isiklik eeskuju, kuidas olla truu oma tõekspidamistele, langemata nii või teistsugusesse fundamentalismi, mis viimasel ajal lõhestab Eesti ühiskonda.
Edgar Savisaar
Tänavu kevadel püstitas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar taasiseseisvumisjärgsete riigikogu valimiste uue häälterekordi, kogudes 25 070 häält. Märtsis viidi Tallinna linnapea Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravi osakonda, sest tal oli lihasööjabakteri põhjustatud toksilise šoki sündroom, nädal hiljem amputeeriti tema parem jalg ülaltpoolt põlve.
Septembris pidas kaitsepolitsei Savisaare kinni ja esitas talle kahtlustuse korduvas altkäemaksuvõtus ning kohus kõrvaldas ta hiljem linnapea ametikohalt.
/nginx/o/2015/12/23/4825655t1h46a9.jpg)
Erkki Bahovski: Sõna otseses mõttes teispoolsusest naasmine erakonna etteotsa. Savisaar ei esinda kindlasti kõiki eestimaalasi, kuid seda osa, kes teda toetab, kontrollib ta kahtlemata poliitilistest liidritest kõige rohkem.
Ene Pajula: Kas tahame või mitte, tal on jüngreid rohkem kui kellelgi teisel.
Ülle Madise
2015. aasta jaanuaris nimetas riigikogu presidendi endise õigusnõuniku ja Tartu Ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madise uueks õiguskantsleriks.
/nginx/o/2015/12/23/4825665t1h2ce5.jpg)
Tarmo Pikner: On kompetentne ja tasakaalukas riigi seadusandluse ning selle õiglase kohaldamise järelevaataja. Näeb õigesti teaduste akadeemia suurema rolli vajadust usaldusväärse teaduse äratundmisel ja hindamisel, toetades teaduspõhist valitsemist.
Erkki Bahovski: Õiguskantsleri seisukohtadel ja väljaütlemistel on alati kaalu.
Valdur Mikita
Kirjanik ja semiootik Valdur Mikita avaldas tänavu uue teose «Lindvistika ehk metsa see lingvistika», mis jätkab eelmises kahes raamatus alustatud arutelu eesti kultuuri, eestlaste psühholoogia ja eestluse eripära teemad. Suvel ehitasid EKA sisearhitektuuri tudengid koostöös Valdur Mikita ja RMKga Võrumaa metsa rahvusvahelist tähelepanu pälvinud kõlakoja.
/nginx/o/2015/12/23/4825673t1h1a7c.jpg)
Tarmo Pikner: Silmapaistev etnoskirjanik ja -filosoof, kes kirjutas meile uue eepose. Raamatu «Lindvistika ehk metsa see lingvistika» alapealkiri võiks olla «Manifest eesti rahvale». Epohhiloova triloogia viimane raamat peaks saama kohustuslikuks kirjanduseks nii koolidele, ülikoolidele kui oleks ka kasulik lugemine kõigile «euroopalikkuse» malakaga materdajatele.
Ene Pajula: Keegi, kes ravib meie alaväärsuskomplekse.
Hardi Meybaum
Mullu oma Eesti start-up’i GrabCAD 100 miljoni dollariga maha müünud Hardi Meybaum tutvustas mai alguses oma uut haridus- ja arendusprogrammi Eesti 2.0, mille eesmärk on inspireerida õpilasi valima tehnoloogiapõhist tulevikku. Programmi katseprojektiga saavad 50 Eesti põhikooli ja gümnaasiumi endale 3D-printeri.
/nginx/o/2014/09/16/3354997t1hd205.jpg)
Henrik Roonemaa: Eelmisel aastal oma idufirma Grabcad maha müünud Hardi Meybaum on nüüd investeerimisfirma Matrix partner ehk esimene nii-öelda ametlik tunnustatud Eesti riskikapitalist, sest Matrix on suur ametlik maailmas tunnustatud investeerimisfond. Lisaks temale võime veel natuke eestlaseks pidada Steve Jürvetsoni, kes ka riskikapitalistina maailmaareenil tegutseb. Peale investeerimise lükkas Meybaum käima Eesti 2.0 projekti, mille eesmärk on varustada 50 Eesti põhikooli ja gümnaasiumi 3D-printeriga.