Alkovastane: mõõduka ja riskantsema joomise vahel on vaid üks pokaal

Lauri Beekmann online-väitlemas. Foto: Kristo Kivisoo / Järva Teataja

Riiklikku alkoholipoliitikat peaks tegema lähtuvalt keskmisest inimesest, mitte ideaalset «mõõdukat tarvitajat» silmas pidades, kirjutab karskusliidu juht Lauri Beekman tänast online-väitlust kokkuvõtvas lõppsõnas.

Meie ühiskond kannatab märkimisväärset alkoholist tulenevat tervislikku ja sotsiaalset kahju.

Läbi meedia, meelelahutuse ning ühiskondliku eeskuju näevad noored ja lapsed igal pool alkoholi tarvitamist kui elu lahutamatut osa.

See alkoholi soosiv suhtumine seisab ühel peamisel arusaamisel, nimelt, et mõõdukalt tarvitatuna on alkohol ohutu või isegi tervislik ning et igaüks peaks suutma alkoholi üle kontrolli omada.

Sellisest arusaamisest lähtuvalt võimaldatakse meil peaaegu maksimaalselt vaba alkoholi müüki (100 000 elaniku kohta 198 kange alkoholimüügi kohta võrreldes 4,5 müügikohaga Norras ja Rootsis), alkoholi hind on äärmiselt odav ja seda reklaamitakse väga rohkelt (EMORi uurimuse kohaselt selle aasta jooksul tänaseks 123 tundi).

Sellise poliitika tulemusel leiab paraku ühiskond ennast olukorrast, kus oluline osa inimestest joob viisil, mis on väga selgelt kahjulik nii neile endile kui ümbritsevatele inimestele, esmajoones nende pereliikmetele.

Mõõdukas alkoholitarvitamine on kahtlemata võimalik paljude indiviidide puhul, kuid ühiskonda tervikuna vaadates on garanteeritud, et väga paljud selle aine kontrollimisega toime ei tule.

Samuti peab arvestama riskidega, mis kaasnevad n-ö mõõduka tarvitamisega (mille defineerimine on keskmisel inimesel pealegi väga segane).

Mõõduka tarvitamise ja kõrgema riskiga joomise vahel on vahel vaid üks pokaal. See vahe on suhteliselt hägune sõltuvalt inimese hetke tervislikust seisundist ja meeleolust.

Nagu rõhutab WHO, ei ole alkohol tavaline toode. Me räägime toksilisest ja sõltuvust tekitavast ainest, kusjuures keegi ei tea garanteeritult, kas on kalduv sõltuvusele või mitte. Selle selgumisel võib olla juba hilja.

Riiklikku alkoholipoliitikat, mis peaks eesmärgiks pidama rahva tervise edendamist, peaks tegema lähtuvalt niiöelda keskmisest inimesest, mitte teatud ideaalset «mõõdukat tarvitajat» silmas pidades.

Noori ja lapsi peaks kasvatama õhkkonnas, mis soodustab ja propageerib karsket ning tervislikku eluviisi. Seda peaks toetama ka täiskasvanute isiklik eeskuju.

Samas tahaksin rõhutada, et ma ei ole täna kordagi rääkinud alkoholi keelustamisest. Kui täiskasvanud inimene soovib sellisel moel kas või väikeses mahus oma meeli muundada, siis on tal selleks õigus.

Oluline, et ta oleks teadlik kõigist riskidest. Samas peab olema garanteeritud, et kellegi õigus alkoholi tarvitada ei läheks vastuollu teise inimese õigustega.

Tänan kaasväitlejaid ja soovin kõigile sisukat ja tervislikku nädalavahetust.