Ivika Saaroja: liikluskorraldaja tulgu appi

Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM

Eestis on viimasel ajal toimunud liiga palju liiga traagilisi liiklusõnnetusi. Märksõnadeks on olnud halb ilm, pimedus ja tähelepanematus. Siin saaks appi tõtata liikluskorraldaja. Aga mis siis, kui liikluskorraldaja lihtsalt ei taha, kirjutab TÜ ajakirjanduse magistrant Ivika Saaroja.

Liiklusõnnetused juhtuvad sageli lihtsatel põhjustel. Kas liiklusmärgid on pugenud (suvel) põõsastikku peitu, ristmikul on halb nähtavus, autoderivi pargib uhkelt kuni ristteeni välja (hea, kui päris ristimiku peal pole) või jääb teatud kohtades piirkiiruse märk meelega või kogemata tähelepanuta. Iga autojuht teab ka, et mõni koht kohe tõmbab õnnetusi ligi rohkem kui teine. Kui lisame siia isetekkelised jalakäijate ülekäigukohad ja närvilised autojuhid, pole õnnetuseks palju rohkemat vaja.

Olen olnud ka tunnistajaks sellele, et inimesed annavad liiklusjärelvalvele märku, kui asjad on hapud: kirjutatakse pimedatest ülekäiguradadest, liiga hilja süttivast tänavavalgustusest ning lisareguleerimist vajavatest ristmikest. Info võtab ametnik tänuliku näoga vastu, aga kas sest ka midagi edasi saab, pole tihti näha ega kuulda.

Küll andur teab

Juba üle aasta tagasi lugesin Virumaa Teatajast, kuidas kellegi «kuri» käsi ühele Rakvere probleemsele teede ristumiskohale maha «Anna teed, raisk» kirjutas. Selles asfaldile värvitud tekstis väljendus rakverelaste ammune soov ohutuma ristmiku järele. Politseiametnik vahendas lugejale lahkelt liikluskomisjoni seisukohta, mille järgi on liikluskorraldusvahendeid antud kohas piisavalt.

Isegi nii koledate sündmuste kontekstis, nagu surmaga lõppenud liiklusõnnetused, jääb ametlik seisukoht üsna elukaugeks: asutuste hinnangul on liikluskorraldusvahendeid piisavalt, valgustus ei sütti liiga hilja ega kustu liiga vara ja märgid ei ole põõsastes. Süüdi on autojuhtide tähelepanematus. Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa argumentatsioon toetub 2. detsembri «Pealtnägijas», kujutage pilti, andurile. Jah, just! Andur mõõdab valgust, järelikult süttib ja kustub tänavavalgustus justament õigel hetkel!

Ma olen nõus, et hetk tähelepanematust võib maksta liikluses kellegi elu. Keegi ei vaidle vastu, et mobiiltelefoniga lobisemine pole roolis kõige parem mõte isegi juhul, kui telefon pole juhil peos. Ma väga loodan, et kõik jalakäijad mõistavad teoorias helkuri tähtsust ja ükski autojuht ei taha tegelikult kedagi tappa.

Kui aga liiklejate hooletus ilmneb pidevalt ühes ja samas kohas, kas ei võiks liikluskorraldaja talle appi tulla? Süüdlane (või andur) ei ole tähtis, kui mängus on inimeste elu ja tervis. Vahel tekib küsimus, kes kelle jaoks olemas on: riik inimeste või inimesed riigi jaoks?