Juhtkiri: Kas ees on odava nafta ajastu?

Foto: Urmas Nemvalts

Veel eelmisel kümnendil levisid teooriad, mille järgi naftavarud on maailmas väikesed ja vähenevad veel, millest tulenevalt kujuneb toornafta hind tulevikus püsivalt kõrgeks. Mõistagi rõõmustasid sellised ettekuulutused nende riikide juhte, mille majandus põhineb toorme hankimisel ja müügil. Kuid alates 2013. aasta lõpust on toornafta barreli hinnad olnud pikalt langustrendis, tänaseks on Brenti indeks vajunud juba alla 37 dollari barreli eest, WTI oma aga langenud 34 dollarile. Samasuguse languse on tegelikult läbi teinud viimase aasta jooksul ka maagaasi hind, millest sedavõrd sageli ei räägita, kuid mis on põhimõtteliselt vähenenud kaks korda.

Praegu võib nentida, et tehnoloogia on teooria üle võidu saavutanud. Kui lähiminevikus räägiti naftahinna uutesse kõrgustesse tõusmisest, siis tundusid põlevkivist sünteetilise nafta valmistamine ning elektri- ja hübriidtransport veel paljudele utoopiana. Kuid nüüdseks on saanud neist trendid, mida ei saa enam ignoreerida. Ühtlasi on tehnoloogia muutunud energiasäästlikumaks ja areneb samas suunas veel edaspidi. Langenud nõudlus, eelkõige Aasia turgudel, ja ebamäärased tulevikuperspektiivid ongi toornafta hinna languse kontekst. Kui on teada, et kümne aasta pärast võib liikuda ligi kümnendik autodest elektrimootori toel, ülejäänud tarvitavad praegusest oluliselt vähem kütust ega ole veel selge, milliseks kujuneb kildanafta tulevik, siis on neil, kel suured varud hoidlates, mõttekam müüa täna, mitte hoida homseks.