Kas ka eestlastel on süüd Iirimaa praegustes hädades? Kui «süü» tundub teile liiga karm sõna, siis väikest seotust võiks tähele panna küll. Mõne aasta eest sai Eestis miskipärast välismaal töötamise metafooriks kalkunikitkumine Iirimaal.
Juhtkiri: kalkunikitkumise kurvad tagajärjed
19. november 2010, 10:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võõrtöölisi liikus Kesk- ja Ida-Euroopast Iirimaale väga palju. Sellel omakorda oli mitte just dramaatiline ja otsustav, ent siiski täiesti kindel roll kinnisvaramulli paisumises. Viimane on aga juurteni kahjustanud Iirimaa pangandust ning viinud riigi ränkadesse võlgadesse.
Vaatlejate oletus, et pankade kahju suurus pole veel lõpuni selge, on uue usaldamatuse laine põhjus.
Iirimaa majandusime oli 90ndatel Eestis eeskujuks ning sugugi mitte põhjuseta. Ime lõi hüvesid, aga kahjuks ka toitaineterikka pinnase haigusele, mis päädis kolm aastat tagasi kinnisvaramulli lõhkemisega.
Esmalt kasvas tööhõive ja kerkisid palgad, ehkki tootlikkus seisis paigal. Loomulikult tahtsid inimesed parandada oma elutingimusi ehk tehnilisemalt öeldes: kasvas nõudlus kinnisvara järele.
Iirimaa pakkus ohtralt kõrge palgaga töökohti. Võõrtöölisi läks tarvis nii ehitustel kui ka näiteks kalkunikitkumise juures. Iga uus tööline peab aga kusagil ööd olema. See andis põhjust laenata pangast odavat raha, et osta elamuid, mida võõrtöölistele välja üürida ja üksiti mulli veelgi suuremaks puhuda. Niisiis olid ka meie «kalkunikitkujad» enese teadmata väikesed osalised Iirimaa praegustele hädadele vundamendi ladumisel.
Ehitusest ja kinnisvaraärist voolavad maksud lubasid riigi ja omavalitsuste kulusid kasvatada ning kui mull lõhkes, ei suudetud neid kärpida. Kuigi Iirimaa eksport praegu kasvab, ei paranda see niipea mulli lõhkemise haavu.
Valitsussektori 12-protsendilisele puudujäägile lisandub sel aastal pankadele antav toetus, kokku kolmandik sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Juba selle aasta lõpuks kasvab valitsussektori võla summa ühe aasta SKT suuruseks.
Võla teevad koormaks intressid. Kui riik tahab saada odavamat raha, peab ta painduma võlausaldajate tahte alla, mis vaevalt valimiste-eelsel ajal meeldiv saab olla.
Paljugi Iirimaal toimunust on meile Eestis väga hästi tuttav, ent on mõned kriitilise tähtsusega erinevused. Esiteks pole Eesti riik pidanud toetama pankasid.
Teiseks asuti meil eelarvet kohendama kiiresti. Iirimaal seisavad kärbete ja maksutõusude valikud veel ees, mis tähendab aga ebastabiilset aega nii investoritele kui tarbijatele.
Omal ajal püüdsime õppida keldi tiigri edust, õppigem ka vigadest.