Erinevate oluliste osaliste kaasamine poliitikate kujundamisse on demokraatia üks nurgakive. Poliitikat ei tee ainult mingi väike valitute seltskond, vaid sinna peab kaasama ka ühiskonna erinevaid esindajaid, kes on sellega ühel või teisel moel seotud.
Kaasamise eesmärk peaks olema parema poliitikani jõudmine, et eesmärgid saaksid jõudsamalt täidetud. Seotud inimesed toovad endaga kaasa paremad teadmised, tegeliku olukorra tundmise ja ka laiema ühiskondliku huvi, millega peaks arvestama.
Alkoholipoliitika eelnõu suhtes on nii alkoholitootjad ja kaupmehed kui ka majandusministeerium väljendanud pahameelt, et selles protsessis ei ole alkoholiprobleemi ärilise poolega arvestatud. Kas peaks?
Arvestamise eeltingimuseks peaks olema panustamise motiivide läbipaistvus ja selgus. Alkoholiärist majanduslikult sõltuva poole huvide konflikt on kaugelt liiga suur ja möödapääsmatu, et nende panus saaks olla konstruktiivne.
Alkoholipoliitika eesmärk on alkoholi tarvitamise vähendamine
Riikliku alkoholipoliitika peamiseks sihtrühmaks on ühiskond ja kodanikkond, mitte alkoholitööstus. Alkoholipoliitika eesmärk ei ole luua tingimusi alkoholitööstuse ja -äri kasvuks või edendamiseks. Iga viimane kui riik on huvitatud, et tema elanikkonna alkoholi tarbimine langeks.
Alkoholi hinnale kehtestatakse aktsiis selleks, et suunata inimesi pigem teistsugusele tarbimisele ning vähendada joomist. Alkoholi müügile seatakse erinevad piirangud (vanusepiirang, kellaajaline ja piirkondlikud piirangud) selleks, et kas teatud sihtrühm üldse ei tarbiks (alaealised) või oleks sellele alkoholi kättesaadavus raskendatud. Reklaami piiratakse või keelatakse samuti selleks, et vähendada tarbimist ja sellega alustajate hulka.