Täie hooga käivad ettevalmistused nn Lasnamäe superhaigla rajamiseks. Meil pole vaja raisata aega selle võimalike asukohtade vahel valiku tegemisele. Olemasolev krunt paekaldal on ideaalne tervikliku ning pika perspektiiviga ravikompleksile, mis oleks võrreldav Tartu Maarjamõisaga. Meil pole ka vaja takerduda olemasolevate Tallinna haiglate ühendamise arutelusse enne uue haigla rajamist. Enne ehitame, pärast ühendame. Väiksemas plaanis on Tallinnal kavas soetada lisaks olemasolevatele juurde mitu kiirabibrigaadi. Selle tulemusena peaks pealinnas kiirabi kui sõna otseses mõttes elutähtsa avaliku teenuse kvaliteet veelgi paranema.
Tõsist muret valmistab vabariigi valitsuse kava koondada meditsiinisüsteemist 700 inimest. Põhiliselt puudutab see haiglate tugipersonali ja Tartut. Kuid puudutab see ka pealinna raviasutusi, mis tähendab ühtlasi ravikvaliteedi langust.
Valitsuse välja kuulutatud masskoondamine on kindlasti jäme viga. Muu hulgas on riigikontroll juhtinud tähelepanu sellele, et koondamine toimub ilma pädeva sisuanalüüsita. Isegi parempoolne Postimees nuriseb juhtkirjas, et tabeli alusel koondamine seab ohtu terviseteenuse kvaliteedi. Tartu Ülikooli tervishoiukorralduse professor, kliinikumi nõukogu liige Raul-Allan Kiivet lükkas aga samas lehes ümber valitsuse poolt koondamise põhjendusena esitatud rahvaarvu kiire languse.
Tegelikult toob Eesti rahva kahanemine kaasa senisest oluliselt suurema vajaduse tervishoiuteenuste järele, sest rahvastik vananeb senisest kiiremas tempos. Eesti tervishoiu üks suuremaid probleeme on juba praegu arstide ja õdede ülemäärane töökoormus, mis võib tugipersonali koondamisel veelgi kasvada.