Raul Rebane

FOTO: Loco Studio/ERR

2016. aastal valimisi ei ole, see tähendab, et erakonnad on omamoodi  lapsepuhkusel. 2015. aastal sündinud valitsus ei ole küll nii «terve ja priske poisslaps», kui paljud tahaksid, aga liigub siiski. On hea aeg üldisemaks analüüsiks, kuidas nupud laual seisavad ja mis sel aastal muutus, kirjutab meedia-ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane.

Peamine muutus – üle pika aja ei olnud peamine konflikt inimeste toimetulek ja varanduslik ebavõrdsus, ka Krimm ja Ida-Ukraina taandusid kaugemale. Pagulasteema summutas need teemad pea täielikult. Palju tähelepanu pälvis ka kooseluseadus, mis selgelt ühiskonda lõhestas. Uuel tasandil tuli viimases kvartalis, eelkõige Keskerakonna kongressil, esile Venemaa temaatika. Sümboolselt esindab seda konflikti pronkssõdur.

Proovin järgnevalt nende kolme konflikti (pagulased, kooselu, pronkssõdur) alusel analüüsida praegust erakonnamaastikku.

EKRE.

Selle aasta teisel poolel on EKRE üldiselt õnnelik olnud, nad on püsinud 10% toetuse piirimail ja sellest isegi kõrgemal käinud. See tõus on tulnud pagulaskonflikti-teema osavast kasutamisest. Toetus võiks kõrgem olla, kuid paljusid hirmutab pehmelt väljendudes nende seisukohtade radikaalsus. Jaak Madisoni ütlus oktoobris, et «liitlasvägede sõdurid kandku ka vabal ajal mundrit» tähendas, et kui tumedanahaline USA sõdur kardab rassistliku rünnaku alla sattuda, siis oleks mõistlik ennast Eestis väliselt eristada. See on ilmselt aasta kõige ebaeetilisem poliitiline avaldus ja valus hinnang meil tärkavatele trendidele. 

2015. aasta kõige võimsamini sõnastatud poliitiline seisukoht ei tule erakonnalt, vaid hoopis Varro Vooglaiult. Tema juhitud SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) on kooseluseaduse temaatikat kõige viljakamalt viljelenud ja rahva arvamus ongi katki. Seda teemat ja homovastasust käsitletakse palju ka Venemaal, paljud sealsed vaated on Vooglaiu omadega sarnased. Seetõttu on ka arusaadav järgmine toetustekst Jaan Kaplinski mõjupiirkondade avaldusele novembris.

«Klähvida igal võimalusel Venemaa suunal ja samal ajal nühkida end väikese koerakese kombel vastu Ühendriikide näilist turvalisust pakkuvat säärt – olgem ausad, niisugune teguviis annab tunnistust argusest, nõrkusest, haletsusväärsest hädisusest ja posttraumaatilisest neurootilisest alaväärsuskompleksist.»

Vägev, midagi propaganda klassikasse. Aga katki pole ainult rahvas, vaid ka erakonnad, ja tulemus on, et seaduse rakendusakte ei õnnestunudki sel aastal vastu võtta. Enamgi veel, konflikt on lausa erakondade sees, kus näiteks osa IRLi liikmeid hääletas peajoonest erinevalt. Jääb üle ainult imestada, kuidas ühiskonnast ühe protsendi moodustava homoseksuaalsete inimeste elu suudab ülejäänud 99% niimoodi põnevile ajada, et sõber ei tunne sõpra. 

Keskerakond.

Mingil põhjusel hakkasid novembris ilmuma Venemaad ja Putinit kiitvad meediakajastused, Kaplinski ja Vooglaid polnud ainsad. Tallinna TV saates «Meedia keskpunkt» (4.11.2015) jõuti koguni väiteni, et «eestlased on õnnelikud, niikaua kui on Putin».