Taavi Rõivas

FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

Peaminister Taavi Rõivas kirjutab, et järgnevatel aastatel ei peaks olema küsimuseks, kas kasutada põlevkivi, vaid kuidas seda kasutatakse. Rõivase hinnangul on vastuseks uued, puhtamad ja nutikamad tehnoloogiad, ressursi- ja energiasääst ning taastuvenergia kasutuse suurendamine.

195 riiki kiitsid Pariisis heaks ajaloolise kliimaleppe, mille lõppeesmärk on hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C aastaks 2100 võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse tasemega ja püüelda edaspidi 1,5 °C ülempiiri poole.

Euroopa Liidul õnnestus saavutada suures ulatuses oma soovitud tulemus – lepe on ambitsioonikas ja kohustab regulaarselt vaatama üle riikide kohustused heite vähendamiseks.

Kokkuleppe järgi muutub heidete vähenemine järk-järgult ambitsioonikamaks ning iga riigi panus peab suurenema vastavalt võimekuste kasvule. Kokkuleppe sisu on paigas, nüüd tuleb kõigil teha endast parim, et lepet täita. Pariisis kokkulepitu seab eesmärgid ja igal riigil tuleb valida oma tee, kuidas võetud kohustusi täita.

Eesti ja teised Euroopa Liidu riigid seadsid juba enne Pariisi kokkulepet ühise eesmärgi vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heiteid 40 protsenti võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse tasemega.

Detsembris kiitis valitsus heaks ja saatis riigikogule põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030, peatselt hakkab valitsus arutama Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 – mõlemad dokumendid juba arvestavad uusi suundumusi kliimapoliitikas.

Heiteid aitavad vähendada nii uued ja puhtamad tehnoloogiad, ressursi- ja energiasääst kui ka taastuvenergia kasutuse suurendamine, millesse ka riik praegu investeerib.

Kolm aastat tagasi oli Eesti üks suuremaid kasvuhoonegaaside vähendajaid Euroopa Liidus – täpsemalt 52,6 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Samas tuleb tunnistada, et 70 protsenti saastest tuleb energiasektorist.

Järgnevatel aastatel ei peaks olema küsimuseks, kas kasutada põlevkivi, vaid kuidas seda kasutatakse, kuidas saavutada maksimaalne kasu, samal ajal vähendades kahju keskkonnale?

Vastuseks on innovatsioon ja nutikad tehnoloogiad. See kehtib ka teiste majandusharude kohta, majanduskasv ja parem konkurentsivõime ei pea tulema keskkonna arvelt. Sellest Eesti oma poliitikas ka lähtub.