Lauri Vahtre: aitab ideoloogilistest šarlatanidest

Lauri Vahtre Foto: Peeter Langovits

Kui keegi mustanahalist nahavärvi pärast ründab, annaksin ründajale kere peale; rahvahääletusel hääletaksin aga kümne tuhande islamipagulase vastuvõtmise vastu, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (IRL).

Kui sinimustvalge lipp 1988. aastal uuesti lehvima lõi, oli impeeriumimeelsetel – see tähendab vene šovinistidel – ainult üks kõikehõlmav diagnoos: fašistid. Mäletan hästi, kuidas see meid siis ja hiljem solvas. Kuidas pidime ikka ja jälle kinnitama: me nõuame vabadust ja sellel pole fašismiga vähimatki pistmist. Kuid interrindelane vaatas meie lippe ja tõrvikuid (1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevade legendaarses rongkäigus kandsin üht ise) ja ütles ikka: fašistid.

Mõne aja eest toimus Tartus meeleavaldus massiimmigratsiooni vastu. Seniajani ei ole mul õnnestunud hankida infot, mille alusel väga suur osa Eesti ajakirjanikest, haritlastest, toredatest ja tarkadest inimestest ütles selle meeleavalduse kajastusi lugedes/kuulates: rassistid. Kindlasti oli seal meeleavaldusel ka mõni rassist, kuid üldiselt siiski rahumeelsed kodanikud, perekonnad väikeste lastega, inimesed nagu meie kõik.