Postimees 1938. aastal: eluohtlikud põlevkivikaevandused

Sompa kaevanduse peahoone Kui enne teist ilmasõda iseloomustas Kirde-Eesti põlevkivikaevandusi detailide- ja torniderohke paekiviarhitektuur, siis nõukogude võim andis sellele kandile hiljem stalinistliku näo. Sompa kaevanduse klassitsistlik peahoone on midagi täiesti teistsugust. Erinevalt teistest tollastest stalinistliku maiguga kaevandushoonetest ehivad Giprošahti projekti järgi 1946. aastal ehitatud hoonet uhke maakivifassaad ja silikaadist aknaraamistused. Eesti ainus kaitse all olev kaevanduse peahoone kuulub praegu riigile, kuid on hüljatud ja laguneb. Foto: 1940. aastate teine pool. foto: Eesti Filmiarhiiv

Riigivolikogus oli hiljuti kõne all Kiviõli kaevanduskeskuses viimasel ajal juhtunud suur õnnetuste arv, mille kahe peamise põhjusena minister O. Kask mainis kaevanduste puudulikku ventilatsiooni ja vagunite lühikesi puhvreid. 

Nagu nüüd koha peal kuuleme, on kaevanduste juhatus asunud nimetatud puuduste kõrvaldamisele ja kaevandustes võetakse ette põhjalikumad uuendused.

Kui läinud sügisel tööinspektorid uurisid Kiviõli tööliste töötamisvõimalusi, siis teatas töölisnõukogu, et rohke õnnetuste arvu peamiseks põhjuseks on tööliste raske olukord maa all. Puuduliku ventilatsiooni tõttu ei lahkuvat põlevkivikihtide lõhkumisel maa-alustesse käikudesse jäänud gaasid ja sageli tulevat kaevuritel 6-8 tundi suitsuga rikutud õhus töötada. Selle tagajärjel jäävat mehed uimaseks, loiuks jne. Niisugune olukord vaid soodustab õnnetuste tellimist. Olukorra selgitamisel tööinspektoritel läks korda kindlaks teha, et töölisnõukogu kirjas ettetoodud asjaolud vastavad tõele. Varemalt oli Kiviõli kaevanduste ventilatsiooniseadeldis korras, sest õhuaugud olid seal 100 meetri kaugusel üksteisest, mille juures kaevanduse sügavus oli 10 meetrit. Teistes kaevandustes loomuliku õhuvahetuse juures on õhutorud suuremate vahedega ja kaevandused sügavale ulatuvad. 14.12.1938